Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht
Dr. Ants Haavel on silmaarst ja KSA Silmakeskuse asutaja, kellel on üle 25 aasta kliinilist kogemust. Ta on läbi viinud üle 55 000 silmaoperatsiooni, sh Flow3 laserkorrektsioon, kuivsilma diagnostika ja ravi ning katarakti operatsioonid. Dr. Haavel on Eesti üks tunnustatumaid refraktiivsele kirurgiale spetsialiseerunud silmaarste. Ta on regulaarne delegaat rahvusvahelistel silmaarstide konverentsidel ning järgib oma töös tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid. Kõik KSA blogi meditsiinilised väited on tema poolt üle vaadatud.
127 artiklit
Prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduur: milline neist pakub meile kõige ehedamat reaalsust?
Prillid moonutavad kujutist ja läätsed piiravad sarvkesta hapnikuvarustust. Laserprotseduur korrigeerib nägemist otse sarvkestal, ilma moonutuste ja võõrkehata.
Miks tekitavad uued prillid alguses pearinglust?
Uued prillid võivad esimestel päevadel tekitada pearinglust, ruumitaju häirumist või isegi iiveldust. Miks see juhtub ja kuidas aju uue nägemispildiga kohaneb?
Närvisüsteemi suurpuhastus: mis juhtub, kui silma ja aju „koristusmeeskond“ enam toime ei tule?
Võrkkesta rakkudel on oma keerukas puhastus- ja taaskasutussüsteem. Kui see häirub, võivad kuhjuda rakujäägid ja suureneda põletikulised protsessid. Uuringud annavad uusi vihjeid ka sellele, kuidas liikumine ja ainevahetus võrkkesta tervist mõjutavad.
Sergei Lazarev: " Kuidas viha, stress ja ootused keha lõhuvad? Mis siis, kui sinu füüsiline valu ei ole lihtsalt keha mehaaniline rike, vaid hingevalu?"
Sergei Lazarev seob songa ja emaka müoomi paranemise andestamise ning vihast vabanemisega. Lahendamata pinged püsivad kehas pideva häiresignaalina.
Suurim hirm enne laserprotseduuri: mis saab siis, kui silm liigub?
Silm teeb pidevalt imepisikesi tahtmatuid liigutusi. Kaasaegne silmajälgimissüsteem jälgib neid kuni 1050 korda sekundis, aidates laseril silma liikumisega täpselt kaasa minna ja vähendada kordusprotseduuri vajadust
Silmanägemise öine varas: kuidas tipptehnoloogia märkab haigust enne sind?
Kollatähni taandareng võib võrkkesta kahjustada juba aastaid enne esimeste sümptomite tekkimist. OCT-uuring aitab muutusi varakult märgata, samal ajal kui suitsetamisest loobumine ja teadlik toitumine võivad haiguse kulgu aeglustada.
Oravate õppetund pargis: miks ülesöömine ja meelte ignoreerimine mürgitab keha?
Sergei Lazarevi järgi peituvad kehalised hädad lahendamata emotsioonides. Inimene on kaotanud sisemise kompassi ja sööb ligi neli korda rohkem kui vaja.
Klaaskeha udukogude varjatud maailm: interneti kõige pöörasemad alternatiivravimeetodid ja mida arvab neist teadus?
Tugigrupid lubavad paastu, silmaharjutuste ja toidulisandite abil täpid „välja ravida“, kuid vere-võrkkesta barjäär tõkestab autofaagiat ja kollageeni. Paranemistunde taga on sageli hoopis neuroadaptatsioon, mitte täppide kadumine.
See pole pelgalt tabeli lugemine! Mida näitab põhjalik silmakontroll ja kuidas puutevaba Flow3 tehnoloogia kingib prillivaba elu
Tavaline tähtede lugemine annab silmaarstile vaid umbes veerandi vajalikust teabest, samas kui põhjalik eeluuring mõõdab sarvkesta kuju ja paksust ning pisarakile seisundit. Just need näitajad määravad, kas silm sobib lõike- ja puutevabaks laserkorrektsiooniks.
Teadlaste ennustus: aastaks 2050 on pooled meist lühinägelikud. Kuidas teadus aitab laste silmade pikenemist pidurdada?
Aastaks 2050 on pooled maailma inimestest lühinägelikud. BLINK-uuring näitas, et multifokaalsed läätsed aeglustavad silma pikenemist kolme aastaga kuni 43% võrra, õues viibimine aga üksnes ennetab lühinägevust, kuid ei peata seda.
Märg vs kuiv maakula degeneratsioon: Mis neil vahet on ja miks iga sekund loeb?
Kollatähni kuiv degeneratsioon kulgeb aastate jooksul aeglaselt, kuid haruldasem märg vorm põhjustab 90% raske nägemiskao juhtudest. Kõverad jooned Amsleri tabelil või uksepiidal on hoiatusmärk, mille puhul loeb iga päev, sest ravimata jäänud leke tekitab vaid nädalatega armkude.
Ujuvad täpid, niidid ja välgud silme ees: millal on see ohutu vananemismärk ja millal tõeline silmahäda?
Enamik silme ees hõljuvatest täppidest ja niidikestest on klaaskeha loomuliku vananemise kahjutu tagajärg. Kuid äkiline täppide laviin, korduvad valgusvälgud või laieneva pimeda kardina teke vaateväljas viitavad tõsisemale probleemile ja nõuavad kiiret silmaarsti kontrolli.