Blogi.
Iga lugu algab silmadest. Siin jagame teadmisi, kogemusi ja uudiseid nägemise tervisest ja vabadusest.
127 artiklit · Silmad ja Tervis
Miks glaukoomi nimetataks öiseks nägemise vargaks ning miks silmarõhu kontroll võib päästa Sinu nägemise?
Glaukoom hävitab perifeerset nägemist märkamatult, kuni kahjustus on juba ulatuslik. Silmarõhk võib olla normis, seega tuvastavad varajasi muutusi usaldusväärselt vaid OCT ja vaatevälja uuring.
Miks silm äkitselt punaseks läheb ja kuidas eristada süütut ärritust tõsisest põletikust?
Punetav silm võib viidata mitmele põletikuvormile, mida kummeliteega ravida ei tasu. Kontaktläätsede kandjal nõuab punetus kohest tähelepanu, sest selle taga võib peituda sarvkesta haavand.
Miks "jääklaas" silme ees ei ole paratamatu vananemise märk ning kuidas kaasaegne meditsiin tagab taas selge vaate maailmale?
Udune nägemine ja pimestus ei ole vananemise paratamatus, vaid hallkae tunnused. Lääts vahetatakse 15–20 minutiga ja patsient saab samal päeval koju.
Miks käed jäävad lugemisel liiga lühikeseks ehk kuidas tehnoloogia päästab lugemisprillide koormast?
Presbüoopia tabab kõiki inimesi 45.–50. eluaastal, mil silmalääts kaotab elastsuse ja lähinägemine halveneb. Poeprillid ei arvesta silmade erinevustega, kuid uus SCHWINDi Signature Line'i laserprotseduur pakub lõikevaba alternatiivi ka neile, kelle nägemine oli varem täiuslik.
Miks kaugnägevus tekitab piinavaid peavalusid ja kuidas silmalihaste pinge ning lasertehnoloogia seda selgitavad?
Kaugnägevus sunnib silma pidevalt pingutama, tekitades väsimust ja peavalu. Lastel võib see viia kõõrdsilmsuseni, mistõttu on kontroll enne kooli oluline.
Miks lühinägelikkus levib kulutulena ning kuidas päikesevalgus ja laserfüüsika aitavad seda lahendada?
Lühinägelikkus levib kiiresti, kuna pikenenud silmamuna nihutab fookuse võrkkesta ette. WHO ennustab, et 2050. aastaks on lühinägelik peaaegu pool maailma elanikkonnast.
Miks pilt venib ja tuled öösel sähvivad? Lugu astigmatismist ehk "silindernägemisest"
Halod ja venitatud tähed öiste tulede ümber viitavad sageli astigmatismile ehk silindernägemisele. Kui pilt muutub uduseks ja silmad väsivad kiiresti, vajab nägemine kontrolli.
Kuidas võrkkest end kaitseb ja miks jääkainete kuhjumine nägemist kahjustab?
Võrkkesta rakud koristavad iga päev fotoretseptorite jääke, hoides nägemise selgena. Kui see süsteem väsib, tekib kollatähni kahjustus, ent aeroobne treening ja mõõdukas toitumine võivad seda protsessi peatada.
Kuidas meie võrkkesta valgustundlikud rakud end uuendavad?
Fotoretseptorid uuenevad kümne päevaga, kuid see intensiivne ainevahetus muudab võrkkesta haavatavaks. Kui ainevahetus vanusega nõrgeneb, soodustab see kollatähni taandarengut.
Silmade nähtamatu pildistabilisaator: miks võib prillidega liikudes pilt „ujuda“?
Ka pead pöörates aitab silmade ja sisekõrva koostöö pilti stabiilsena hoida. Prilliklaasid muudavad aga kujutise suurust, mistõttu võib eriti uute prillidega tekkida pildi „ujumise“ tunne või pearinglus.
Mis ühist on võrkkestal ja vähirakkudel? Üllatav seos, mis aitab nägemist mõista
Võrkkesta valgustundlikud rakud kasutavad glükoosi viisil, mida tuntakse ka vähirakkude ainevahetusest. Terves silmas aitab see toetada rakuosade pidevat uuenemist ja koostööd naaberrakkudega.
Öine mootor: miks meie silmad pimeduses energiat kulutavad
Niinimetatud pimeduse vool hoiab silma valgustundlikud rakud aktiivsena ka pimedas ning selleks vajavad need palju hapnikku ja glükoosi. Seetõttu võib silmapõhja uurimine anda väärtuslikku infot ka vereringe seisundi kohta ning aidata märgata näiteks diabeediga seotud muutusi.