Miks glaukoomi nimetataks öiseks nägemise vargaks ning miks silmarõhu kontroll võib päästa Sinu nägemise?

Kujuta ette, et keegi varastab Sinu elutoast iga päev ühe pisikese asja. Esimesel nädalal ei pane Sa midagi tähele. Kuue kuu pärast on tühjaks jäänud teatud nurgad, kuid keskne vaateväli tundub ikka endine.

Alles siis, kui vaatad ringi ja avastad, et näed maailma justkui läbi kitsa papist toru, on juba hilja varast tabada.

Täpselt nii tegutseb glaukoom ehk roheline kae – üks salakavalamaid silmahaigusi maailmas, mis kahjustab nägemisnärvi nii aeglaselt ja valutult, et inimene ise ei märkagi nägemise järkjärgulist kadumist.

Mis toimub silma sees?

Meie silm on nagu pisike vedelikuga täidetud pall. Silma sees toodetakse pidevalt spetsiaalset selget vedelikku (vesivedelikku), mis toidab silmakudesid ja voolab seejärel läbi pisikeste äravoolukanalite ehk trabeekulvõrgustiku jälle välja.

Kui need äravoolukanalid ummistuvad või umbe lähevad, hakkab vedelik silmas kogunema. Tulemuseks on silmasisese rõhu tõus. See korduv pinge surub otse silmapõhjas asuvale nägemisnärvile, mis edastab pilte silmast ajju.

Kui rõhk on liiga kõrge, hakkavad nägemisnärvi õrnad kiud ükshaaval hääbuma ja neid ei ole kahjuks võimalik enam kunagi taastada.

Miks "öine varas"?

Enamikul inimestel kulgeb avatud nurgaga glaukoom ilma ühegi valuaistinguta. Silm ei puneta, ei kipita ega valuta. Kuna meie kaks silma katavad üksteise vaatevälja defekte ning aju kleebib puuduvad pildiosad sujuvalt kokku, avastatakse haigus tihti alles siis, kui külgmine ehk perifeerne nägemine on juba ulatuslikult hävinud.

Kes on suurema riskiga?

Kuigi glaukoom eelistab vanust (risk kasvab hüppeliselt pärast 40.–50. eluaastat), võivad seda soodustada ka:

• Pärilikkus (kui perekonnas on esinenud glaukoomi, on risk 4–9 korda kõrgem);
• Tugev lühinägelikkus või kaugnägevus;
• Õhuke sarvkest ja üldtervise häired;
• Pikaajaline raviskeem erirohtudega.

Kas normaalne silmarõhk tagab täieliku ohutuse?

Mitte alati! Umbes ühel kolmandikul glaukoomiga inimestest on silmarõhk tavapärase kontrolli ajal täisti normis (10–21 mmHg). Seda nimetatakse normaalrõhuga glaukoomiks.

Seetõttu ei piisa täna enam pelgalt rõhu kiirmõõtmisest – kaasaegne meditsiin kasutab 3D nägemisnärvi skaneerimist (OCT) ja digitaalset vaatevälja uuringut, mis avastavad närvikiudude mikrokahjustused aastaid enne, kui inimene ise midagi märkab.

Mida teha nägemise kaitsmiseks?

Glaukoomi tekitatud kahjustusi ei saa küll tagasi pöörata, kuid haiguse varajase avastamise korral saab selle kulgu silmatilkade või täppis-laserraviga täielikult pidurdada!

Loe põhjalikumalt meie teemajuhisest: Tutvu glaukoomi tüüpide, sümptomite ja ravi täpsete üksikasjadega KSA spetsiaalsel haigusseisundi lehel https://ksa.ee/glaukoom-ja-silmarohk/.

Broneeri silmatervise kontroll: Tule KSA Silmakeskuse põhjalikule Flow Audit eeluuringule ja silmatervise kontrollipaketti. Kontrollime üle 60 erineva parameetri – sealhulgas silmarõhku, sarvkesta paksust ja silmapõhja tervist –, et tagada Sinu silmadele täielik turvalisus!