Blogi.
Iga lugu algab silmadest. Siin jagame teadmisi, kogemusi ja uudiseid nägemise tervisest ja vabadusest.
362 artiklit
Kas näed trennis tegelikult nii hästi, kui arvad? Nägemise roll sportimisel
Sportimine nõuab nägemiselt kiiret pilgu ümbersuunamist ja sügavustaju, ent aju harjub varjatud puudujäägiga märkamatult. Kissitamine või õhtune hägune nägemine trennis viitab sellele, et nägemine vajab kontrolli.
Mototriali sõitja Keity Meier pärast prillidest vabanemist: „Elu on palju mugavam ja pingevabam“
Mototriali sõitja Keity treenib nädalas kuni 15 tundi ja on osalenud juba viiel Eesti meistrivõistlusel. Tema eesmärk on jõuda järgmisel hooajal Balti karika esikolmikusse.
Kuidas võrkkest end kaitseb ja miks jääkainete kuhjumine nägemist kahjustab?
Võrkkesta rakud koristavad iga päev fotoretseptorite jääke, hoides nägemise selgena. Kui see süsteem väsib, tekib kollatähni kahjustus, ent aeroobne treening ja mõõdukas toitumine võivad seda protsessi peatada.
Kuidas meie võrkkesta valgustundlikud rakud end uuendavad?
Fotoretseptorid uuenevad kümne päevaga, kuid see intensiivne ainevahetus muudab võrkkesta haavatavaks. Kui ainevahetus vanusega nõrgeneb, soodustab see kollatähni taandarengut.
Silmade nähtamatu pildistabilisaator: miks võib prillidega liikudes pilt „ujuda“?
Ka pead pöörates aitab silmade ja sisekõrva koostöö pilti stabiilsena hoida. Prilliklaasid muudavad aga kujutise suurust, mistõttu võib eriti uute prillidega tekkida pildi „ujumise“ tunne või pearinglus.
Mis toimub ajus magamise ajal ja kuidas on uni seotud Alzheimeri tõvega?
Magades jätkab aju aktiivset tööd: korrastab närviühendusi ja toetab ainevahetusjääkide eemaldamist. Teadlased uurivad, kuidas on need protsessid seotud Alzheimeri tõvega ning mida võiks haiguse kohta tulevikus välja lugeda võrkkestast.
Mis ühist on võrkkestal ja vähirakkudel? Üllatav seos, mis aitab nägemist mõista
Võrkkesta valgustundlikud rakud kasutavad glükoosi viisil, mida tuntakse ka vähirakkude ainevahetusest. Terves silmas aitab see toetada rakuosade pidevat uuenemist ja koostööd naaberrakkudega.
Miks tundub maailm uute prillidega teistsugune? Kuidas aju muutunud pildiga harjub
Uute prillidega võib põrand tunduda kaldu või ümbrus pead pöörates „ujuda“. Selgitame, kuidas prilliklaasid kujutist muudavad, kuidas nägemissüsteem kohaneb ja millal tasub prillide sobivust kontrollida.
Veel üks pilk telefonile? Kuidas õhtune ekraaniaeg mõjutab silmi ja und
Ekraani vaadates pilgutame sageli vähem või poolikult ning hilisõhtune valgus võib uinumist edasi lükata. Miks see juhtub ja millised harjumused aitavad silmade enesetunnet ning und toetada?
Ketogeenne toitumine ja võrkkest: mida teadus nende seosest teab?
Võrkkesta valgustundlikud rakud uuendavad iga päev osa oma välissegmentidest. Teadlased uurivad, kuidas ketoonkehad mõjutavad silmarakkude energiakasutust ja kaitsemehhanisme ning mida see võiks tähendada nägemise jaoks.
Nägemiskorrektsiooni tulevik on lõikevaba: Flow3 ja sarvkesta tugevus
Flow3 korrigeerib nägemist sarvkesta pinnalt, ilma sarvkesta lõikamata ja lappi tegemata. Miks on lapi puudumine oluline ning mida tuleb teada sarvkesta tugevusest, taastumisest ja aktiivse elu juurde naasmisest?
Öine mootor: miks meie silmad pimeduses energiat kulutavad
Niinimetatud pimeduse vool hoiab silma valgustundlikud rakud aktiivsena ka pimedas ning selleks vajavad need palju hapnikku ja glükoosi. Seetõttu võib silmapõhja uurimine anda väärtuslikku infot ka vereringe seisundi kohta ning aidata märgata näiteks diabeediga seotud muutusi.