Blogi.
Iga lugu algab silmadest. Siin jagame teadmisi, kogemusi ja uudiseid nägemise tervisest ja vabadusest.
374 artiklit

Laisk Silm ja Aju Plastilisus: Kuidas Laps Õpib Uuesti Nägema
Kui üks silm näeb teisest selgemalt, lülitab aju nõrgema silma signaali välja – tekib laisk silm. Kui see avastatakse varakult, aitavad prillid või plaaster, hiljem jäävad tulemused kehvemaks.

Miks silm punaseks läheb ja millal tuleb pöörduda arsti poole?
Miks silm järsku punaseks läheb? Põhjuseks võib olla kerge ärritus, aga ka kiiret ravi vajav põletik. Loe, milliseid sümptomeid tähele panna ja miks vajab kontaktläätsekandja punetav silm erilist tähelepanu.

Miks hästi nägev silm võib vajada ravi? Lapse kõõrdsilmsus ja silmade vaheline meeskonnatöö
Kummagi silmaga eraldi näeb laps hästi, kuid aju lülitab ühe silma välja, kui silmad koos ei tööta. Kui see tähelepanuta jätta, kaob ruumitaju, seetõttu tasub arsti poole pöörduda juba esimese kõrvalekalde märkamisel.

Linnaelu ja noorte silmad
Õhusaaste väsitab linnanoorte silmi juba kahekümnendates eluaastates. Peenosakesed suurendavad glaukoomiriski 70% võrra, mistõttu harjumused on olulisemad kui vanus.

Puhas õhk ja selge nägemine: Mida näitavad teadusuuringud õhusaaste ja silmade tervise kohta ning kuidas oma silmi igapäevaselt hoida?
UK Biobanki uuring seob õhusaaste glaukoomi ja maakuladegeneratsiooniga. Silmakoed õhenevad ammu enne seda, kui nägemine häguseks muutub, seetõttu aitavad päikeseprillid ja puhas õhk riske vähendada.

Flow3 laserkorrektsiooni elu muutev kogemus - Hanna-Maria
Hanna-Maria loobus prillidest ja läätsedest, mis häirisid teda eriti pärast lapse sündi ja tennist mängides. Pärast Flow3 protseduuri ja nädalast kohanemist muutus nägemine kolme nädalaga selgemaks.

Miks glaukoomi nimetataks öiseks nägemise vargaks ning miks silmarõhu kontroll võib päästa Sinu nägemise?
Glaukoom hävitab perifeerset nägemist märkamatult, kuni kahjustus on juba ulatuslik. Silmarõhk võib olla normis, seega tuvastavad varajasi muutusi usaldusväärselt vaid OCT ja vaatevälja uuring.

Miks tundub maailm uute prillidega teistsugune? Kuidas aju muutunud pildiga harjub
Uute prillidega võib põrand tunduda kaldu või ümbrus pead pöörates „ujuda“. Selgitame, kuidas prilliklaasid kujutist muudavad, kuidas nägemissüsteem kohaneb ja millal tasub prillide sobivust kontrollida.

Ketogeenne toitumine ja võrkkest: mida teadus nende seosest teab?
Võrkkesta valgustundlikud rakud uuendavad iga päev osa oma välissegmentidest. Teadlased uurivad, kuidas ketoonkehad mõjutavad silmarakkude energiakasutust ja kaitsemehhanisme ning mida see võiks tähendada nägemise jaoks.

Miks "jääklaas" silme ees ei ole paratamatu vananemise märk ning kuidas kaasaegne meditsiin tagab taas selge vaate maailmale?
Udune nägemine ja pimestus ei ole vananemise paratamatus, vaid hallkae tunnused. Lääts vahetatakse 15–20 minutiga ja patsient saab samal päeval koju.

Miks käed jäävad lugemisel liiga lühikeseks ehk kuidas tehnoloogia päästab lugemisprillide koormast?
Presbüoopia tabab kõiki inimesi 45.–50. eluaastal, mil silmalääts kaotab elastsuse ja lähinägemine halveneb. Poeprillid ei arvesta silmade erinevustega, kuid uus SCHWINDi Signature Line'i laserprotseduur pakub lõikevaba alternatiivi ka neile, kelle nägemine oli varem täiuslik.

Miks kaugnägevus tekitab piinavaid peavalusid ja kuidas silmalihaste pinge ning lasertehnoloogia seda selgitavad?
Kaugnägevus sunnib silma pidevalt pingutama, tekitades väsimust ja peavalu. Lastel võib see viia kõõrdsilmsuseni, mistõttu on kontroll enne kooli oluline.
