Põlvkondi on harjutud pidama katarakti, glaukoomi ja silmapõhja muutuseid haigusteks, mis puudutavad eelkõige alles väärikat vanadust. Kahekümnendates, kolmekümnendates ja neljakümnendates eluaastates inimesed eeldavad sageli, et kui nägemine on selge, on silmad täiesti puutumata ja muretu tulevik garanteeritud.

Silmaarstid ja -spetsialistid märkavad aga tänapäeval olulist nihet. Üha sagedamini täheldatakse silmade väsimust ning silmi koormavaid muutusi noorematel täiskasvanutel varem, kui pelgalt elanikkonna vananemine eeldaks.

KSA Silmakeskuses kohtume iga päev aktiivsete ja tegusate inimestega, kes väärtustavad oma nägemist, elukvaliteeti ja vabadust. Mõistes, millised tegurid meie silmi tänapäevases linnaelus mõjutavad, saame oma silmade eest hoolitseda targalt, aegsasti ja ilma liigse mureta.

Mida näitavad teadusuuringud?

Euroopa Katarakti- ja Refraktiivkirurgide Seltsi (ESCRS) kongressil esitletud analüüsides ning enam kui 150 000 täiskasvanut hõlmanud UK Biobanki ja Prantsusmaa riiklikes uuringutes uuriti süvitsi, miks silmade koormus avaldub nooremas eas.

Uuringutest koorub välja "kahekordse koormuse" fenomen, mis mõjutab tööealisi linnaelanikke.

Linnaõhu saaste ja ekraanitöö koormus

Linnakeskkonna saastekoormus. Õhus hõljuvad peenosakesed (PM2.5), lämmastikdioksiid (NO2) ja tahmaosakesed (Black Carbon) tekitavad kudedes oksüdatiivset stressi. Need mõjutavad silmapõhja mikrovereringet ja võivad põhjustada võrkkesta kihtide struktuurset ohenemist.

Ekraanitöö koormus. Nutiseadmeid ja arvutiekraane vaadates väheneb meie loomulik pilgutussagedus 15–20 korralt minutis vaid 5–7 korrale. See viib silma kaitsva pisarakile kiire aurustumiseni, jättes sarvkesta linnaõhu tolmu ees kaitsetuks.

Kui linnaõhu saaste liitub pikkade ekraanitundide, kuiva siseõhu ja vähesema vabas õhus viibimisega, satuvad silmad pideva koormuse alla.

Kuidas mõista kogunevat mõju rahulikul moel?

Keskkonnateguritest kuuldes on täiesti loomulik tunda huvi, kuid teadmiste eesmärk on meid julgustada ja anda õigeid suuniseid, mitte hirmutada.

Mõelge silmatervisele nagu kauni aia hooldamisele. Kui noor taim saab puhast vett, päikest ja kaitset tugeva tuule eest, kasvab see tugevaks ja püsib kaunis aastakümneid. Samamoodi on meie silmadel suurepärased enesekaitsemehhanismid. Küsimused tekivad alles siis, kui igapäevased väikesed koormused jäävad pikaks ajaks tähelepanuta.

Kuna uuringud näitavad, et peenosakesed (PM2.5) veres suurendavad glaukoomi riski 70% võrra ning lämmastikdioksiid tõstab katarakti operatsiooni vajadust 8% võrra, on heade silmahooldusharjumuste kujundamine noores täiskasvanueas parim investeering tulevikku.

KSA soovitused: Hoolitse oma silmade eest juba täna

KSA Silmakeskuses usume ennetavasse ja hoolivasse silmatervisesse. Sõltumata sellest, kas unistad prillivabast elust lasersilmakirurgia abil või soovid lihtsalt hoida oma loomulikku nägemist parimas vormis, on siin neli lihtsat harjumust:

1. Järgi 20-20-20 reeglit ja viibi värskes õhus

Iga 20 minuti ekraanitöö järel vaata vähemalt 20 sekundit vähemalt 20 jala (6 meetri) kaugusele. See annab silmalihastele võimaluse lõõgastuda. Samuti igapäevane jalutuskäik vabas õhus pakub silmadele parimat loomulikku valgust.

2. Kanna linnas liikudes kaitseprille

Päikeseprillid kaitsevad silmi UV-kiirguse eest ning aitavad füüsiliselt hoida eemal heitgaase ja peenosakesi, säilitades silma loomuliku niiskuse.

3. Niisuta ja värskenda

Kui silmad tunduvad tööpäeva lõpuks väsinud või kuivad, kasuta säilitusaineteta niisutavaid silmatilku. See aitab hoida sarvkesta pinna sileda ja kaitstuna.

4. Tule korrapäraselt silmakontrolli

Nii nagu käime regulaarselt hambaarsti juures, on ka silmade tervise kontroll 20-tes, 30-tes ja 40-tes eluaastates ülimalt kasulik. KSA Silmakeskuse kaasaegne diagnostika võimaldab kontrollida silmarõhku, sarvkesta ja silmapõhja täiesti mugavalt ja valutult.

Sinu silmad kingivad sulle iga päikesetõusu, lähedaste naeratused ja selge vaate kõigile sinu eesmärkidele. Hoolitsedes nende eest soojusega täna, tagad endale selge nägemise kogu eluks!