Kas silmauuring võib tulevikus aidata Alzheimeri tõbe varem avastada?

Võrkkest on osa kesknärvisüsteemist ning selles toimuvad muutused võivad anda vihjeid ka aju tervise kohta. Teadlased uurivad, kas silmauuring võiks tulevikus aidata märgata Alzheimeri tõvega seotud muutusi juba enne mäluhäirete teket.

Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht
16. november 20263 min lugemist
Kas silmauuring võib tulevikus aidata Alzheimeri tõbe varem avastada?

Silmakontrolli minnes tahame enamasti teada, kas meie nägemine on korras või vajame uusi prille. Silmapõhja uurimine võib aga anda teavet palju enama kohta kui nägemisteravus.

Võrkkest ehk silma tagaosas paiknev valgustundlik närvikude on osa kesknärvisüsteemist. Selle seose tõttu uurivad teadlased, kas silmas nähtavad muutused võiksid aidata paremini mõista ka ajus toimuvat. Üks olulisemaid küsimusi on, kas silmauuring võiks tulevikus toetada Alzheimeri tõve varajast avastamist.

Miks otsitakse ajuhaiguse jälgi silmast?

Võrkkestal ja ajul on ühine arenguline päritolu. Võrkkesta närvirakud võtavad vastu ja töötlevad valgusinfot, mis liigub nägemisnärvi kaudu ajju. Erinevalt ajust on võrkkestale võimalik pilk heita läbi pupilli, ilma et oleks vaja kirurgilist sekkumist.

See muudab silma teadlaste jaoks eriliseks: võrkkesta uurides saab jälgida närvikoe ehitust elaval inimesel. Teadlased loodavad, et osa seal nähtavatest muutustest võiks tulevikus aidata hinnata ka ajuhaiguste riski või jälgida nende kulgu.

Milliseid muutusi on võrkkestas leitud?

Alzheimeri tõvega seotud võrkkestamuutusi on uuritud muu hulgas lahkunud inimeste annetatud silma- ja ajukoe proovides.

Ühes 86 doonori kudesid hõlmanud uuringus leiti Alzheimeri tõve ja kerge kognitiivse häirega inimestel võrkkestas rohkem beeta-amüloidi. Tegemist on valguga, mille kuhjumine ajus on üks Alzheimeri tõve iseloomulikke tunnuseid. Samuti täheldati võrkkestas närvikoe kadu ja põletikuliste muutustega seotud leide.

Need tulemused viitavad, et osa Alzheimeri tõvega seotud protsessidest võib avalduda ka silmas. Koekoeproovides leitud muutused ei tähenda siiski veel, et neid kõiki saaks tavapärase silmauuringuga usaldusväärselt tuvastada.

Mida näitab OCT-uuring?

Võrkkesta kihtide hindamiseks kasutatakse silmakliinikutes optilist koherentstomograafiat ehk OCT-uuringut. Seade loob valguslainete abil võrkkestast detailsed läbilõikepildid, millelt saab mõõta eri kihtide paksust ja jälgida nende muutumist.

Uuringu ajal toetad lõua alusele ja vaatad seadmes olevat märki. Uuring on kontaktivaba ega kasuta röntgenikiirgust. Igapäevases silmaarstitöös aitab OCT avastada ja jälgida näiteks glaukoomi ning võrkkestahaigustega seotud muutusi.

Aju tervise uurimisel pakub teadlastele huvi eelkõige võrkkesta sisemiste närvikihtide paksus. Ligi 70 000 inimese andmeid koondanud analüüsis leiti, et õhem võrkkesta närvikiudude kiht oli seotud suurema hilisema dementsuse ja Alzheimeri tõve riskiga.

See on oluline teaduslik seos, kuid ühe inimese diagnoosimiseks sellest ei piisa. Uuringutulemus ei tähenda, et iga õhema võrkkestaga inimene haigestub dementsusse või et tavapärane OCT-uuring suudab haigestumist ette ennustada.

Kas silmauuring ja vereproov võiksid tulevikus üksteist täiendada?

Lisaks silmauuringutele uuritakse Alzheimeri tõvega seotud muutusi veres. Teadlaste tähelepanu all on näiteks p-tau217 ja GFAP, mis võivad anda teavet haigusega seotud protsesside kohta.

Esialgsetes uuringutes on leitud seoseid nende verenäitajate ja võrkkesta teatud kihtide paksuse vahel. Võimalik, et tulevikus aitab silmauuringu, vereanalüüside ja teiste terviseandmete ühendamine saada haiguse varastest muutustest täpsema pildi.

Praegu vajavad need tulemused siiski kinnitamist suuremates ja pikemaajalistes uuringutes. Veel tuleb välja selgitada, millised näitajad on piisavalt usaldusväärsed ning kuidas neid igapäevases arstitöös kasutada.

Kas silmaarst saab praegu Alzheimeri tõbe diagnoosida?

Tavapärane silmakontroll ega OCT-uuring ei ole praegu iseseisev Alzheimeri tõve diagnoosimise meetod. Võrkkesta pildistamine on paljulubav uurimisvaldkond, kuid teadusuuringutes leitud seoste rakendamine igapäevases diagnostikas vajab veel tööd.

Seetõttu ei saa üksiku silmauuringu tulemuse põhjal järeldada, et inimesel on Alzheimeri tõbi, ega seda ka välistada. Teadlaste eesmärk on leida muutuste mustrid, mis annaksid koos teiste uuringutega usaldusväärset lisateavet.

Mida saad oma silmade heaks teha juba täna?

Kuigi silmauuringute roll ajuhaiguste varajasel avastamisel alles kujuneb, on võrkkesta ja nägemisnärvi hindamine silmade tervise kontrollimisel juba praegu oluline. OCT aitab märgata ehituslikke muutusi, mida üksnes nägemistabeli lugemisega hinnata ei saa.

KSA Silmakeskuses kuulub OCT-uuring põhjaliku Audit nägemisuuringu juurde. Selle eesmärk on anda ülevaade sinu silmade tervisest ning aidata märgata tähelepanu või jälgimist vajavaid muutusi.

© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.

SILMAUURING

Vaata, milline uuring sinule sobib.

Kolm küsimust ja näed oma hinda. Silmauuring 149 €, testi kaudu 139 €. Tasu läheb protseduuri hinnast maha 60 päeva jooksul.

Sinu andmeid ei jaga me kunagi kolmandate osapooltega.

Dr. Ants Haavel
Autor
Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht

Dr. Ants Haavel on silmaarst ja KSA Silmakeskuse asutaja, kellel on üle 25 aasta kliinilist kogemust. Ta on läbi viinud üle 55 000 silmaoperatsiooni, sh Flow3 laserkorrektsioon, kuivsilma diagnostika ja ravi ning katarakti operatsioonid. Dr. Haavel on Eesti üks tunnustatumaid refraktiivsele kirurgiale spetsialiseerunud silmaarste. Ta on regulaarne delegaat rahvusvahelistel silmaarstide konverentsidel ning järgib oma töös tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid. Kõik KSA blogi meditsiinilised väited on tema poolt üle vaadatud.

Vaata kõiki artikleid →