Kujuta ette kahte sõpra, kes proovivad koos paadiga aerutada. Kui mõlemad tõmbavad sama rütmiga ja samas suunas, liigub paat noolena otse. Kuid mis juhtub siis, kui üks sõber tõmbab veidi kõrvale või sootuks teises suunas? Paat hakkab tiirlema või läheb ümber.
Täpselt sama toimub meie silmadega. Paljud lapsevanemad arvavad, et kui laps näeb kaugelt väikeseid lindusid või eristab raamatus pisimaidki tähti, on tema silmadega kõik parimas korras. Kuid silmaarstide ja optometristide kabinetis selgub vahel üllatav tõsiasi: laps võib näha kummagi silmaga eraldi suurepäraselt, kuid tema silmad ei oska teha koostööd.
Miks see nii on, mis on kõõrdsilmsus ehk strabism ja kuidas kaasaegne meditsiin saab last aidata? Räägime asjast lihtsate sõnadega ja otse.
Mis on kõõrdsilmsus ehk strabism?
Meie silmi liigutavad kuus pisikest lihast. Need lihased saavad juhtnööre otse ajust. Kõõrdsilmsus tähendab seda, et silmade teljed ei vaata ühte ja samasse punkti — üks silm vaatab otse, samal ajal kui teine kaldub mõni kraad kõrvale.
Arstid jagavad kõõrdsilmsust peamiselt kaheks sagedasemaks tüübiks:
Esotroopia (kõõritamine sissepoole): Silm kaldub nina poole. See on väikelastel üks levinumaid vorme.
Eksotroopia (kõõritamine väljapoole): Silm kaldub kõrvale, kõrvade suunas. See võib vahel välja lüüa eelkõige siis, kui laps on väsinud, haige või vaatab kaugele kosmosesse.
Huvitav teada — näiline kõõrdsilmsus ehk pseudostrabism
Mõnikord tundub imikul või väikelapsel, et tema silmad vaatavad sissepoole, kuid tegelikult on silmad täiesti otse! Seda põhjustab lapse lai ninaselg või volt silmalau sisenurgas (epikantsus) ning siis võivad lapsevanemad leida silmauuringu raportist sõnapaar " pseudo strabism".
Kui laps kasvab ja nägu muudub, kaob see "näiline" kõõritamine iseenesest. Siiski saab vaid spetsialist kontrollida, kas tegemist on näilise või tegeliku kõrvalekaldest.
Miks terav nägemisteavus ei võrdu hea meeskonnatööga?
Inimesel on kaks silma põhjusega: need annavad meile binokulaarse nägemise ehk võime näha maailma kolmemõõtmelisena (3D-s). Seda nimetatakse stereonägemiseks.
Kui mõlemad silmad vaatavad otse, saab aju kummalegi silmalt kergelt erineva pildi ja liidab need üheskoos üheks sügavaks 3D-kujutiseks. Tänu sellele oskame hinnata kaugusi, püüda palli või astuda trepist ilma komistamata.
Kui aga üks silm kaldub kõrvale, saab aju kaks täiesti erinevat pilti. Aju ei armasta segadust. Eriti väikesel lapsel hakkab aju segava dubleeriva pildi vältimiseks kõõritava silma signaali lihtsasti "välja lülitama".
Kahe suure ohu tekkimine
"Laisk silm" ehk amblüoopia: Kui aju eirab pikalt ühe silma signaali, ei õpi selle silma nägemiskeskus ajus korralikult välja arenema. Silm ise on terve, kuid nägemisteravus langeb.
Stereonägemise kadu: Laps kaotab võime tajuda ruumilisust ja sügavust.
Sellepärast ei piisa vaid kontrollimisest, kas laps näeb edetabeli alumist rida. Oluline on kontrollida, kuidas silmad paaris töötavad.
Kes lapse silmi kontrollivad ja mida uuringul tehakse?
Lapse silmade tervise eest hoolitseb pühendunud meeskond:
Optometrist: Mõõdab nägemisteravust ja refraktsiooni (vajadust prillide järele) ning hindab silmade tasakaalu.
Ortoptist: Spetsialiseerunud just silmade koostöö, liikumise ja stereonägemise uurimisele ning harjutuste juhendamisele.
Silmaarst (oftalmoloog): Kontrollib silma siseehitust ja tervist, määrama ravi ning vajadusel teostab silmalihaste operatsioone.
Uuringud ei ole valusad! Lastele esitatakse põnevaid 3D-pilte (näiteks proovitakse "püüda" liblikat stereotestis), vaadatakse eri suundadesse ja kontrollitakse silmade reageerimist valgusele ning katmistestile.
Kuidas kõõrdsilmsust ja koostööhäireid ravitakse?
Ravi ei ole kõigile ühesugune — see on nagu rätsepatöö, mis sõltub lapse vanusest, kõõritamise astmest ja nägemisteravusest.
Prillid: Vahel on kõõritamise põhjuseks hoopis see, et laps peab teravalt nägemiseks tugevalt pingutama (näiteks kaugnägelikkuse korral). Õiged prillid lõõgastavad silmalihaseid ja silmad lähevad ise otseks!
Prismad: Prilliklaasidesse saab lisada spetsiaalsed prismad, mis painutavad valgust nii, et pildid jõuavad ajus täpselt kohakuti.
Katmisravi (okklusioon): Kui ühest silmast on saanud "laisk silm", kaetakse paremini nägev silm mõneks tunniks päevas plaastriga. See sunnib aju uuesti nõrgemat silma kasutama ja treenima.
Operatsioon: Kui prillid ja harjutused ei piisa silmade sirgeks saamiseks, saab kirurgiliselt korrigeerida silmalihaste pikkust või kinnituskohta. Operatsiooni eesmärk on tuua silmad füüsiliselt otsekujundisse, et võimaldada ajul silmade koostööd paremini õppida.
Kokkuvõte lapsevanemale
Kui märkad, et lapse silm kaldub kas või vahel harva kõrvale, või kui laps kaebab peavalu, katab lugemisel ühte silma või komistab sageli — tule nägemiskontrolli. Varajane avastamine tagab parima tulemuse, et lapse silmad saaksid kasvada tugevaks meeskonnaks!
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
