Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht
Dr. Ants Haavel on silmaarst ja KSA Silmakeskuse asutaja, kellel on üle 25 aasta kliinilist kogemust. Ta on läbi viinud üle 55 000 silmaoperatsiooni, sh Flow3 laserkorrektsioon, kuivsilma diagnostika ja ravi ning katarakti operatsioonid. Dr. Haavel on Eesti üks tunnustatumaid refraktiivsele kirurgiale spetsialiseerunud silmaarste. Ta on regulaarne delegaat rahvusvahelistel silmaarstide konverentsidel ning järgib oma töös tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid. Kõik KSA blogi meditsiinilised väited on tema poolt üle vaadatud.
143 artiklit

Veel üks pilk telefonile? Kuidas õhtune ekraaniaeg mõjutab silmi ja und
Ekraani vaadates pilgutame sageli vähem või poolikult ning hilisõhtune valgus võib uinumist edasi lükata. Miks see juhtub ja millised harjumused aitavad silmade enesetunnet ning und toetada?

Nägemiskorrektsiooni tulevik on lõikevaba: Flow3 ja sarvkesta tugevus
Flow3 korrigeerib nägemist sarvkesta pinnalt, ilma sarvkesta lõikamata ja lappi tegemata. Miks on lapi puudumine oluline ning mida tuleb teada sarvkesta tugevusest, taastumisest ja aktiivse elu juurde naasmisest?

Öine mootor: miks meie silmad pimeduses energiat kulutavad
Niinimetatud pimeduse vool hoiab silma valgustundlikud rakud aktiivsena ka pimedas ning selleks vajavad need palju hapnikku ja glükoosi. Seetõttu võib silmapõhja uurimine anda väärtuslikku infot ka vereringe seisundi kohta ning aidata märgata näiteks diabeediga seotud muutusi.

Odraiva, rahetera või blefariit? Kuidas silmalaugude probleemidel vahet teha
Valulik punn silmal, paistes silmalaug või hommikused koorikud ripsmetel? Loe, kuidas teha vahet odraival, raheteral ja blefariidil ning millal tasub pöörduda silmaarsti poole.

Prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduur: milline neist pakub meile kõige ehedamat reaalsust?
Prillid moonutavad kujutist ja läätsed piiravad sarvkesta hapnikuvarustust. Laserprotseduur korrigeerib nägemist otse sarvkestal, ilma moonutuste ja võõrkehata.

Miks tekitavad uued prillid alguses pearinglust?
Uued prillid võivad esimestel päevadel tekitada pearinglust, ruumitaju häirumist või isegi iiveldust. Miks see juhtub ja kuidas aju uue nägemispildiga kohaneb?

Närvisüsteemi suurpuhastus: mis juhtub, kui silma ja aju „koristusmeeskond“ enam toime ei tule?
Võrkkesta rakkudel on oma keerukas puhastus- ja taaskasutussüsteem. Kui see häirub, võivad kuhjuda rakujäägid ja suureneda põletikulised protsessid. Uuringud annavad uusi vihjeid ka sellele, kuidas liikumine ja ainevahetus võrkkesta tervist mõjutavad.

Sergei Lazarev: " Kuidas viha, stress ja ootused keha lõhuvad? Mis siis, kui sinu füüsiline valu ei ole lihtsalt keha mehaaniline rike, vaid hingevalu?"
Sergei Lazarev seob songa ja emaka müoomi paranemise andestamise ning vihast vabanemisega. Lahendamata pinged püsivad kehas pideva häiresignaalina.

Suurim hirm enne laserprotseduuri: mis saab siis, kui silm liigub?
Silm teeb pidevalt imepisikesi tahtmatuid liigutusi. Kaasaegne silmajälgimissüsteem jälgib neid kuni 1050 korda sekundis, aidates laseril silma liikumisega täpselt kaasa minna ja vähendada kordusprotseduuri vajadust

Silmanägemise öine varas: kuidas tipptehnoloogia märkab haigust enne sind?
Kollatähni taandareng võib võrkkesta kahjustada juba aastaid enne esimeste sümptomite tekkimist. OCT-uuring aitab muutusi varakult märgata, samal ajal kui suitsetamisest loobumine ja teadlik toitumine võivad haiguse kulgu aeglustada.

Oravate õppetund pargis: miks ülesöömine ja meelte ignoreerimine mürgitab keha?
Sergei Lazarevi järgi peituvad kehalised hädad lahendamata emotsioonides. Inimene on kaotanud sisemise kompassi ja sööb ligi neli korda rohkem kui vaja.

Klaaskeha udukogude varjatud maailm: interneti kõige pöörasemad alternatiivravimeetodid ja mida arvab neist teadus?
Tugigrupid lubavad paastu, silmaharjutuste ja toidulisandite abil täpid „välja ravida“, kuid vere-võrkkesta barjäär tõkestab autofaagiat ja kollageeni. Paranemistunde taga on sageli hoopis neuroadaptatsioon, mitte täppide kadumine.