Miks nägemine päeva jooksul muutub? Põhjus võib peituda pisarakiles

Kas oled märganud, et pärast pikka tööpäeva arvuti taga muutub nägemine hetkeks häguseks? Pilgutad paar korda silmi ja pilt läheb jälle selgemaks.

See on väga tavaline nähtus. Sageli arvatakse, et hägune nägemine tähendab automaatselt nägemise halvenemist või vajadust uute prillide järele. Tegelikult võib põhjus peituda hoopis milleski palju väiksemas: silma pinda katvas pisarakiles.

Kuigi pisarakile on väga õhuke, mõjutab see otseselt nii silmade mugavust kui ka nägemise kvaliteeti. Kui pisarakile muutub ebastabiilseks, võib nägemine päeva jooksul kõikuda, silmad kiiremini väsida ning tekkida kuivus- või kipitustunne.

Pisarakile on osa silma optilisest süsteemist

Kui mõtleme teravale nägemisele, tulevad tavaliselt esimesena meelde sarvkest ja silmasisene lääts. Tegelikult kohtab silma sisenev valgus kõigepealt pisarakilet.

Pisarakile moodustab silma kõige eesmise optilise pinna. Selle ülesanne ei ole ainult silma niisutada, vaid luua sarvkestale sile ja ühtlane pind, mille kaudu saab valgus võimalikult korrektselt silma siseneda.

Kui pisarakile on stabiilne ja ühtlane, liigub valgus silma optilises süsteemis korrapäraselt. Kui pisarakile aga laguneb liiga kiiresti või muutub ebaühtlaseks, hakkab valgus rohkem hajuma ning pilt võib tunduda udune või kõikuv. Just seepärast võib nägemine olla ühel hetkel täiesti selge, kuid mõne sekundi pärast märgatavalt hägusem. Kui pilgutamine taastab teravama pildi, võib see olla üks vihje, et põhjus peitub silmapinna kuivuses või pisarakile ebastabiilsuses.

Kuidas saab pisarakile mõju nägemisele mõõta?

Tänapäevased silmauuringud võimaldavad nägemise kvaliteeti hinnata palju põhjalikumalt kui ainult täheridade lugemise abil. Üks kasutatavatest meetoditest on lainefrondi ehk wavefront-analüüs, mille abil saab hinnata, kuidas valgus silma läbides liigub ning millised optilised moonutused võivad nägemise kvaliteeti mõjutada.

Sellised uuringud on aidanud paremini mõista ka kuiva silma ja nägemise kõikumise vahelist seost. Kuiva silma puhul ei pruugi inimene kurta ainult kipituse või kuivustunde üle. Üheks väga tavaliseks sümptomiks võib olla just nägemise kvaliteedi muutumine päeva jooksul.

Miks ekraani vaatamine silmad kuivemaks muudab?

Üks sagedasemaid pisarakilet mõjutavaid tegureid on pikk ekraaniaeg. Tavaliselt pilgutab inimene umbes 15–20 korda minutis. Ekraanile keskendudes pilgutame aga harvemini ning sageli jäävad pilgutused ka poolikuks. See on pisarakile jaoks oluline, sest iga pilgutus jaotab silma pinnale uue ühtlase pisarakihi. Kui pilgutame liiga harva, jõuab pisarakile rohkem aurustuda ning silma pinnale võivad tekkida kuivemad alad.

Selle tulemusena võivad tekkida:

• hägune või kõikuv nägemine;
• silmade kuivus;
• kipitus või põletustunne;
• võõrkehatunne silmas;
• silmade kiire väsimine;
• suurenenud valguskartus.

Sageli muutuvad need sümptomid tugevamaks just päeva teises pooles, eriti pärast mitut tundi arvuti või muu ekraani kasutamist.

Kontaktläätsed võivad pisarakile tasakaalu muuta

Kontaktläätsed on paljude inimeste jaoks mugav ja igapäevane viis nägemise korrigeerimiseks, kuid lääts paikneb otse silma pinnal ning mõjutab seetõttu ka pisarakile loomulikku toimimist.

Mõnel inimesel võib kontaktläätsede kandmine soodustada niiskuse kiiremat aurustumist või muuta pisarakile vähem stabiilseks. Päeva lõpuks võivad silmad tunduda rasked ja väsinud, suureneda kuivustunne ning nägemine hakata rohkem kõikuma. Samuti võib tekkida tunne, et läätsed, mis hommikul olid väga mugavad, muutuvad õhtuks häirivaks. See ei tähenda, et kontaktläätsed oleksid silmadele tingimata kahjulikud. Küll aga võivad need mõnel inimesel võimendada juba olemasolevaid kuiva silma vaevusi.

Millal tasub silmi kontrollida?

Kui nägemine muutub päeva jooksul sageli häguseks, silmad väsivad kiiresti või kuivus ja kipitus on muutunud igapäevaseks, tasub silmi põhjalikumalt kontrollida.

Mõnikord võib põhjus olla tõepoolest muutunud nägemisteravuses või prilliretseptis. Teinekord on nägemine mõõtmisel täiesti hea, kuid probleemi tekitab ebastabiilne pisarakile.

Põhjaliku silmauuringu käigus saab hinnata näiteks:

• nägemise kvaliteeti mõjutavaid tegureid;
• pisarakile ja silmapinna seisundit;
• võimalikke kuiva silma põhjuseid;
• sarvkesta tervist;
• sobivaid ravivõimalusi.

Nägemise kvaliteet sõltub rohkemast kui prilliretsept

KSA Silmakeskuses oleme teinud üle 300 000 silmauuringu ning näeme igapäevaselt, kui erinevad tegurid võivad mõjutada inimese nägemise kvaliteeti ja silmade mugavust.

Seetõttu ei tähenda põhjalik silmauuring ainult seda, kui väikseid tähti inimene tabelilt lugeda suudab. Oluline on vaadata silma tervikuna ning hinnata ka silmapinda ja pisarakile seisundit. Eriti kasulik võib see olla inimestele, kes töötavad palju arvuti taga, kasutavad iga päev nutiseadmeid või kannavad kontaktläätsi.

Kui nägemine on hommikul terav, kuid õhtuks muutub häguseks, ei pruugi põhjus sugugi olla selles, et silmanägemine on päeva jooksul „halvemaks läinud“. Vastus võib olla hoopis silma pinnal.

Selge nägemine algab tervest silmapinnast

Hea nägemine ei sõltu ainult silma kujust või prilliklaaside tugevusest. Sama oluline on stabiilne pisarakile, mis aitab hoida silma optilise pinna sileda ja selgena. Kui pisarakile toimib hästi, püsib nägemine stabiilsem ning silmad tunnevad end päeva jooksul mugavamalt.

Kui oled märganud, et nägemine muutub päeva jooksul häguseks, silmad kipitavad või kontaktläätsede kandmine on muutunud õhtuks ebamugavaks, tasub lasta silmade seisund spetsialistil üle hinnata. Mõnikord peitub põhjus tõepoolest seal, kus seda esimesena otsida ei oskaks: silma kõige õhemas, kuid nägemise jaoks väga olulises kihis.