Lapsevanematena hoolitseme selle eest, et lapsed sööksid tervislikult, liiguksid piisavalt ja magaksid hästi. Silmade tervis jääb aga sageli tahaplaanile, kuigi see mõjutab otseselt lapse õppimist, arengut ja igapäevast toimetulekut.
Digiseadmed on muutunud nii koolis kui ka kodus loomulikuks osaks laste elust. Kuigi tehnoloogia pakub palju võimalusi õppimiseks ja suhtlemiseks, ei ole inimese silm loodud tundidepikkuseks ekraanide vaatamiseks. Pidev lähitöö, vähene õues viibimine ja suur ekraaniaeg võivad mõjutada nii lapse nägemismugavust kui ka silmade arengut.
Selles artiklis vaatame lähemalt, miks laste nägemisprobleemid sageli märkamata jäävad, kuidas digiseadmed silmi mõjutavad ning mida saavad lapsevanemad teha, et oma lapse nägemist kaitsta.
Miks jäävad laste nägemisprobleemid sageli märkamata?
Laste nägemisprobleemid on palju levinumad, kui enamik vanemaid arvab. Uuringute järgi esineb nägemishäireid juba igal viiendal eelkooliealisel lapsel ning kooliea alguseks vajab ligikaudu veerand lastest nägemise korrigeerimist.
Probleem seisneb selles, et lapsed kurdavad nägemisraskuste üle harva. Nad ei tea, milline peaks olema normaalne nägemine, ning peavad oma kogemust sageli tavapäraseks.
Seetõttu võivad märgid jääda märkamatuks. Laps võib lugeda aeglasemalt, väsida õppides kiiremini, kaotada keskendumisvõime või vältida tegevusi, mis nõuavad täpset nägemist. Sageli ei osata neid sümptomeid nägemisega seostada.
Varajane avastamine on oluline, sest lapse nägemissüsteem alles areneb. Mida varem probleem avastatakse, seda paremad on võimalused selle korrigeerimiseks ja edasiste raskuste ennetamiseks.
Miks ei piisa alati kooli nägemiskontrollist?
Paljud vanemad eeldavad, et koolis või perearsti juures tehtav nägemiskontroll annab piisava ülevaate lapse silmade tervisest. Tegelikkuses on need testid mõeldud eelkõige suuremate probleemide sõelumiseks.
Nägemisskriining kontrollib tavaliselt ainult seda, kui hästi laps näeb kaugelt nägemistabelit. See ei anna aga täielikku ülevaadet silmade koostööst, fookustamisvõimest ega nägemissüsteemi arengust.
Pole haruldane, et laps läbib kõik koolikontrollid edukalt, kuid tal esineb siiski nägemisprobleeme, mis mõjutavad lugemist, õppimist või keskendumist. Lapsed on sageli väga kohanemisvõimelised ning võivad puudujääke kompenseerida aastaid ilma, et keegi neid märkaks.
Põhjalik silmakontroll hindab lisaks nägemisteravusele ka silmade tervist, koostööd ja funktsiooni ning aitab avastada probleeme, mis lihtsa nägemistabeli abil ei ilmne.
Digitaalne silmaväsimus lastel
Pikad tunnid arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni ees võivad põhjustada digitaalset silmaväsimust.
Digiseadmete kasutamine nõuab silmadelt pidevat fookustamist ning täpset koostööd. Mida kauem laps lähedale vaatab, seda suurema koormuse all on silmade lihased ja nägemissüsteem tervikuna.
Digitaalse silmaväsimuse sümptomid võivad olla:
- peavalud;
- silmade kuivus või kipitus;
- udune nägemine;
- kaela- ja õlavalu;
- silmade väsimus;
- keskendumisraskused.
Risk suureneb märgatavalt siis, kui laps kasutab digiseadet mitu tundi järjest ilma pausideta.
Lisaks on ekraanilt lugemine silmadele koormavam kui trükitud tekst. Tähed ei ole alati sama teravad, kontrastsus võib olla väiksem ning ekraanilt peegelduv valgus sunnib silmi rohkem pingutama.
Kuidas vähendada digitaalset silmaväsimust?
Õnneks aitavad lihtsad harjumused silmade koormust märkimisväärselt vähendada.
Järgige 20–20–20 reeglit
Iga 20 minuti järel tuleks teha vähemalt 20-sekundiline paus ja vaadata umbes 6 meetri kaugusele. See aitab silmade fookustamislihastel lõõgastuda.
Hoidke õiget vaatamiskaugust
Nutitelefoni või tahvelarvutit võiks kasutada umbes 35–50 sentimeetri kauguselt. Arvutiekraan võiks paikneda veelgi kaugemal.
Pöörake tähelepanu kehahoiakule
Laps peaks istuma mugavalt ning toetatud seljaga. Ekraani ülemine serv võiks jääda silmade kõrgusele või veidi madalamale.
Tuletage meelde pilgutamist
Ekraani vaadates pilgutame silmi oluliselt harvemini. See võib põhjustada kuivust ja ärritust. Regulaarne pilgutamine aitab hoida silmapinna niiskena.
Mõnel juhul võib spetsialist soovitada ka spetsiaalseid arvutiprille või muid individuaalseid lahendusi.
Miks on õues viibimine lapse silmadele oluline?
Lisaks digitaalsele silmaväsimusele valmistab spetsialistidele üha enam muret laste lühinägevuse ehk müoopia kiire levik.
Lühinägevuse korral kasvab silmamuna liiga pikaks ning kaugel asuvad objektid muutuvad uduseks. Mida suuremaks muutub lühinägevus, seda suurem on hilisemas elus risk erinevate silmahaiguste tekkeks.
Üheks oluliseks riskiteguriks peetakse rohket lähitööd ja vähest õues viibimist.
Teadusuuringud on näidanud, et regulaarne õues veedetud aeg aitab aeglustada lühinägevuse arengut. Päevavalgus ja võimalus vaadata kaugele mõjuvad lapse silmade arengule soodsalt ning võivad vähendada silmamuna liigset pikenemist. Seetõttu soovitavad spetsialistid lastel viibida õues iga päev.
Kui lapsel on lühinägevus juba diagnoositud, võib silmaarst või optometrist soovitada müoopia kontrolli meetodeid, näiteks atropiinitilku, spetsiaalseid prille või ortokeratoloogilisi läätsi.
UV-kiirgus ja sinine valgus
Õues viibimine on silmade arengule kasulik, kuid samal ajal tuleb silmi kaitsta liigse UV-kiirguse eest.
Laste silmad on ultraviolettkiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanute omad ning UV-kahjustused kogunevad elu jooksul. Liigne kokkupuude päikesekiirgusega võib suurendada mitmete silmahaiguste riski hilisemas eas.
Seetõttu tasub päikeselistel päevadel kasutada kvaliteetseid UV-kaitsega päikeseprille ning vajadusel ka laia äärega mütsi.
Tähelepanu väärib ka ekraanidest lähtuv sinine valgus. Kuigi selle mõju silmade tervisele uuritakse endiselt, on hästi teada, et õhtune ekraanikasutus võib häirida une kvaliteeti.
Seetõttu võiksid lapsed lõpetada nutiseadmete kasutamise vähemalt tund enne magamaminekut.
Silmavigastused ja peapõrutused
Laste aktiivne eluviis tähendab paraku ka suuremat vigastuste riski.
Paljusid spordiga seotud silmavigastusi oleks võimalik vältida sobivate kaitseprillide kasutamisega. Eriti oluline on see kiirete pallimängude ja muude suurema vigastusohuga tegevuste puhul.
Tähelepanu väärivad ka peapõrutused. Need võivad mõjutada mitte ainult aju, vaid ka nägemist.
Üks sagedasemaid probleeme pärast peapõrutust on konvergentsi puudulikkus. Sellisel juhul ei suuda silmad lähivaatamisel piisavalt hästi koostööd teha, mistõttu muutuvad lugemine ja õppimine keerulisemaks.
Kui laps on saanud peapõrutuse ning tal tekivad lugemisraskused, peavalud või keskendumisprobleemid, tasub pöörduda põhjalikku silmakontrolli.
Millal viia laps silmakontrolli?
Rahvusvahelised erialaorganisatsioonid soovitavad laste silmade regulaarset kontrollimist juba varases eas.
Üldised soovitused on järgmised:
- esimene põhjalik silmakontroll vanuses 6–12 kuud;
- järgmine kontroll vanuses 3–5 aastat;
- kooliealistel lastel põhjalik kontroll enne kooli minekut ja seejärel regulaarselt vastavalt spetsialisti soovitusele.
Regulaarne kontroll aitab avastada võimalikke probleeme enne, kui need hakkavad mõjutama õppimist või igapäevast elu.
Investeering lapse tulevikku
Hea nägemine on lapse õppimise, arengu ja enesekindluse oluline osa. Kuna lapsed kohanevad nägemisprobleemidega sageli väga hästi, võivad raskused jääda pikaks ajaks märkamatuks.
Just seetõttu ei tasu oodata, kuni laps ise nägemise üle kaebama hakkab.
Põhjalik silmakontroll aitab hinnata nii silmade tervist kui ka kogu nägemissüsteemi toimimist. Varajane avastamine võimaldab probleemidega tegeleda enne, kui need hakkavad mõjutama lapse arengut või õpitulemusi.
Lapse nägemine mõjutab tema igapäevaelu iga päev. Regulaarne silmakontroll annab kindluse, et tema silmad arenevad ootuspäraselt ning toetavad teda nii õppimisel, mängimisel kui ka maailma avastamisel.




