Levinumad hirmud ja küsimused nägemise laserkorrektsiooni kohta

Nägemise laserkorrektsioonile mõeldes tekib peaaegu kõigil küsimusi. Kas protseduur on valus? Mis saab siis, kui silm liigub? Kui kiiresti nägemine taastub? Millal võib uuesti trenni teha?

Need küsimused on täiesti tavapärased ja kuuleme neid sobivusuuringutel iga päev. Sageli ei olegi suurim takistus protseduur ise, vaid teadmatus selle ees, mis täpselt juhtuma hakkab.

KSA optometrist Helena Nisu vastab küsimustele, mida inimesed enne laserprotseduuri kõige sagedamini küsivad.

Kas laserprotseduur on valus?

Protseduuri ajal valu üldjuhul ei tunta, sest enne alustamist tuimestatakse silmad spetsiaalsete silmatilkadega.

Tunda võib kerget survet ning jahedaid vedelikke, mida kirurg protseduuri ajal kasutab. Inimeste kogemused võivad mõnevõrra erineda, kuid protseduuri ennast kirjeldatakse pigem ebahariliku kui valusana.

Kas ma pean ise silmi lahti hoidma?

Ei pea. Pärast silmade tuimestamist asetatakse silmale spetsiaalne silmalaugude hoidja, mis hoiab silma protseduuri ajal avatuna. Seega ei pea muretsema selle pärast, kas kogemata pilgutad või suudad silma piisavalt kaua lahti hoida.

See on üks küsimusi, mida kuulen uuringul väga sageli. Paljud inimesed ütlevad juba enne protseduuri, et just silmade lahti hoidmise mõte tundub neile kõige ebamugavam. Tegelikult ei pea inimene selle pärast ise midagi tegema.

Mis juhtub, kui silm liigub?

Ka see on väga sage hirm. Inimesel ei ole vaja oma silma täiesti liikumatuna hoida.

Laser jälgib silma asendit väga suure sagedusega ning kohandab laserimpulsse vastavalt silma liikumisele. Kui silm liigub ootamatult viisil, mis protseduuri segab, peatub laser automaatselt ning jätkab siis, kui silm on taas õiges asendis.

Silmajälgimise süsteem registreerib ka väga väikeseid mikroliigutusi. Seega ei sõltu protseduuri õnnestumine sellest, kas inimene suudab kümneid sekundeid täiesti liikumatult olla.

Kui kaua protseduur kestab?

Laseriruumis viibib inimene tavaliselt kokku umbes 10–15 minutit. Laseri enda tööaeg on sellest ainult väike osa. Keskmiselt töötab laser ühe silma puhul mõne sekundi, suuremate tugevuste korrigeerimisel võib aeg olla pikem.

Paljud inimesed on pärast protseduuri üllatunud, kui kiiresti kõik tegelikult läks.

Mida protseduuri ajal näeb ja tunneb?

Protseduuri ajal palutakse vaadata ühte valgustäppi. Nägemispilt võib erinevates etappides muutuda häguseks ning valgus võib tunduda kord eredam, kord hajusam.

Tunda võib kerget survet ja jahedaid vedelikke. Laseri töötamise ajal võib tekkida ka kerge kõrbelõhna meenutav lõhn.

Kogu protseduuri vältel räägivad kirurg ja protseduuriõde patsiendiga ning annavad teada, mida parajasti tehakse ja mida järgmisena oodata. Inimene ei pea ise protseduuri käiku jälgima ega mõtlema, mida mingil hetkel teha.

Mis saab kohe pärast protseduuri?

Pärast protseduuri ei ole tavaliselt vaja kliinikusse pikemaks ajaks taastuma jääda. Nägemine on üldjuhul piisav selleks, et iseseisvalt liikuda, kuid kohe pärast protseduuri autorooli minna ei tohi. Seetõttu tasub eelnevalt korraldada transport koju.

Sealt algab juba taastumine ning oluline on järgida täpselt kaasa antud ravijuhiseid ja silmade eest hoolitsemise soovitusi.

Milline on esimene päev ja esimene nädal?

Taastumine on inimeseti veidi erinev. Esimesel päeval võivad silmad olla tundlikumad, vesised või kipitada ning nägemine võib veel kõikuda.

Esimesel nädalal kehtivad teatud elustiilipiirangud, mille eesmärk on anda silmadele rahulikult aega taastuda ning vähendada põletiku ja muude tüsistuste riski.

KSA-s saab iga klient pärast protseduuri konkreetsed juhised, mida võib teha, mida tasub esialgu vältida ning kuidas kasutada määratud silmatilku.

Millal saab tagasi tööle või trenni?

See sõltub mõnevõrra inimese tööst, enesetundest ja taastumisest.

Esimesed 6–7 päeva kehtivad teatud piirangud ning silmi tuleb hoida tavapärasest rohkem. Pärast esimest taastumisnädalat saab enamasti hakata järk-järgult naasma tavapärase elurütmi juurde.

Ka aktiivsema spordi puhul lähtutakse sellest, et silmad oleksid piisavalt taastunud. Täpsed juhised antakse iga inimese olukorda ja protseduuri arvestades.

Millised riskid taastumisega kaasnevad?

Üks olulisemaid riske pärast laserprotseduuri on põletiku teke. Seetõttu pööratakse KSA-s suurt tähelepanu põletiku ennetamisele ning klient saab pärast protseduuri täpsed ravijuhised.

Oluline on kasutada silmatilku ettenähtud viisil, järgida hügieeninõudeid ning pidada kinni esimesteks päevadeks antud elustiilipiirangutest. Kuigi tüsistuste risk on väike, ei ole ühegi meditsiinilise protseduuri puhul võimalik öelda, et risk puudub täielikult. Just seetõttu on oluline nii põhjalik sobivusuuring enne protseduuri kui ka järelkontrollid pärast seda.

Kas uuringule tulemine tähendab, et pean kindlasti protseduuri tegema?

Ei, sobivusuuringule tulemine ei kohusta kedagi laserprotseduuri läbima. Uuringu eesmärk on saada põhjalik ülevaade silmade seisundist, hinnata, kas laserprotseduur võiks sulle sobida, ning vastata küsimustele, mis sul protseduuri kohta tekkinud on. Alles pärast uuringut saad otsustada, kas soovid järgmise sammu teha.

Kas miinus võib pärast laserprotseduuri tagasi tulla?

Nägemine ei ole kogu elu vältel täiesti muutumatu, mistõttu ei saa väita, et tugevus ei võiks kunagi enam muutuda.

Just seetõttu hinnatakse sobivusuuringul väga hoolikalt, kas nägemine on enne protseduuri piisavalt stabiilne. Kui tugevused on stabiilsed ja silmade muud näitajad sobivad, on tõenäosus, et vaja läheb korduvat protseduuri, väike.

KSA senise 21 aastase kogemuse põhjal on korduvat protseduuri vajanud alla 3% protseduuri läbinud klientidest.

Kas laserprotseduuri saab vajadusel korrata?

Jah, enamus juhtudel on kordusprotseduur võimalik.

See sõltub taas inimese silmade seisundist, eelkõige sarvkesta omadustest ja muudest näitajatest. Enne kordusprotseduuri tehakse alati uus põhjalik hindamine, et veenduda selle sobivuses ja turvalisuses.

Kõige rohkem hirmutab tavaliselt teadmatus

Oma töös näen sageli, et inimesed on laserprotseduurile mõelnud juba aastaid, kuid lükkavad esimest sammu edasi mõne konkreetse hirmu tõttu.

Mõni kardab, et ei suuda silma paigal hoida. Teine muretseb valu pärast. Kolmas on internetist lugenud kellegi teise kogemust ja eeldab, et temaga läheb täpselt samamoodi.

Tegelikult on iga inimese silmad ja taastumine erinevad. Seetõttu on kõige parem viis küsimustele vastused saada tulla sobivusuuringule, kus saame hinnata just sinu silmi ja rääkida läbi kogu protsessi algusest lõpuni.

Sobivusuuring ei tähenda veel otsust protseduur teha. Küll aga aitab see asendada oletused ja hirmud konkreetse infoga. Ja väga sageli on just see esimene samm kõige olulisem.