Punetav või rähmane silm viib inimese tavaliselt apteeki või perearsti poole, lootuses saada kiiresti abi tavalise silmapõletiku vastu. Mis saab aga siis, kui silmatilgad ei toimi ja põletik kestab nädalaid? Silmaarstina näen olukordi, kus näiliselt lihtsa silmahäda taga peitub klamüüdia (Chlamydia trachomatis) või gonorröa (Neisseria gonorrhoeae). Kuigi silmaarst ei ole suguhaiguse lõplik diagnoosija, võib silmauuring anda esimese vihje, mis aitab patsiendi õigele raviskeemile ning hoiab ära raskemad tüsistused.
Kuidas nakkus silma jõuab?
Paljudele tuleb üllatusena, et sugulisel teel levivad infektsioonid (STI) võivad silmi kahjustada. See ei tähenda, et iga silmapõletik oleks seotud seksuaalsusega – valdav osa neist on tavalise viirusliku või bakteriaalse tekkega. Patogeenid võivad silma jõuda neljal viisil: saastunud käte kaudu (silmade hõõrumisel), otsesel kontaktil vahekorra ajal, autoinokulatsiooni teel (oma urogenitaaltraktist) või vastsündinu nakatumisel sünnitusteedes. Täiskasvanute klamüüdia-konjunktiviit erineb vastsündinute oftalmiast ja arengumaades esinevast trahhoomiga.
Millised silmasümptomid peaksid tähelepanelikuks tegema?
Täiskasvanu klamüüdia-konjunktiviit kulgeb krooniliselt ja hiilivalt, mõjutades sageli vaid ühte silma. Sümptomiteks on mõõdukas punetus, võõrkehatunne, hommikune laugude kleepumine ja limasmädane eritis, mis ei allu tavalisele ravile. Samuti võivad suureneda kõrvaesised lümfisõlmed. Gonokokiline silmapõletik (gonorröa silmas) on aga ülikiiresti arenev ja agressiivne, avaldudes tugeva valu, silmalaugude turse, valguskartuse ja ohtra mädase eritisega.
Millal on tegemist erakorralise olukorraga?
Teatud sümptomite ilmnemisel on kiire abi otsimine kriitiline. Erakorraliseks tuleb pidada olukorda, kus patsiendil on tugev silmavalu, nägemise järsk halvenemine, väljakannatamatu valguskartus, sarvkesta hägusus või kiiresti süvenev laugude turse ohtra mädase eritisega. Kontaktläätsede kandjatel on tugev valu ja punetus alati ohumärk. Eriti gonokokiline infektsioon võib kõigest mõne päevaga sarvkesta läbivalt kahjustada ja viia nägemise kaotuseni. Sellises seisundis ei tohi jääda lootma kodustele kompressidele ega juhuslikele apteegitilkadele.
Mida saab silmaarst teha?
Silmaarsti vastuvõtul hinnatakse silma seisundit ja nägemist ning eristatakse tavaline põletik potentsiaalselt ohtlikust infektsioonist. Kahtluse korral võetakse sidekestapõletiku proov (nt PCR-test). Positiivse vastuse korral ei piisa vaid silmatilkadest – vaja on süsteemset ravi vastavalt juhistele, kusjuures gonorröa puhul arvestatakse ka resistentsusprobleemidega. Silmaarst küsib delikaatselt seksuaaltervise kohta, teeb koostööd teiste spetsialistidega (perearst, günekoloog, uroloog, naha- ja suguhaiguste arst) ja suunab patsiendi urogenitaalsetele või neelu analüüsidele, rõhutades partnerite testimise vajadust.
Suguelundite sümptomid võivad puududa
Paljud patsiendid on hämmastunud, sest neil puuduvad muud sümptomid. Nii klamüüdia kui ka gonorröa võivad urogenitaalselt kulgeda täiesti asümptomaatiliselt. Kui nendega kaasnevad urogenitaalsed sümptomid, võivad need avalduda valuliku urineerimise, alakõhuvalu, ebatavalise vooluse, vaheveritsuse või valu kujul vahekorra ajal. Sümptomite puudumine suguelundite piirkonnas ei välista aga nakkust ning mõnikord ongi just püsiv, ravikangekaelne silmapõletik see ainus märk, mis viib seni teadmata urogenitaalse infektsiooni avastamiseni.
Kas suvel diagnoositakse neid nakkusi sagedamini?
Suveperioodi vabama meeleolu, festivalide ja reisimisega kaasnevad sageli uued tutvused ning mõnikord ka alkoholi mõjul tehtud riskantsemad otsused. Kuigi need tegurid võivad teoreetiliselt suurendada kaitsmata kontaktide arvu, peame jääma faktipõhiseks. Bioloogiliselt ei ole klamüüdia ega gonorröa suvehaigused. Kuna meil puuduvad Terviseameti või ECDC usaldusväärsed kuupõhised andmed, mis tõestaksid suvist tõusu, ei saa me hooajalist seost kindlalt väita. Puhkuste perioodi järgselt võib arst küll näha rohkem kontrolli pöörduvaid inimesi, kuid see viitab pigem sotsiaalsetele harjumustele, mitte haiguse bioloogilisele hooajalisusele.
Praktilised soovitused
Silmade tervise ja üldise heaolu hoidmiseks tasub meeles pidada järgmisi lihtsaid reegleid:
- Ära häbene rääkida arstile võimalikest riskikontaktidest – see vestlus on konfidentsiaalne.
- Pese regulaarselt käsi ja hoia need silmadest eemal.
- Ära kasuta teise inimese silmatilku ega jaga oma kosmeetikat või rätikuid.
- Põletiku ilmnemisel eemalda kontaktläätsed kohe ja pöördu arsti poole.
- Ära alusta omal käel antibiootikumravi enne analüüside andmist.
- Positiivse testi korral vii ravikuur lõpuni ja teavita kindlasti ka oma seksuaalpartnereid.
Punetava silma taga võib harva olla probleem, mis ei piirdu ainult silmaga. Aus vestlus arstiga aitab kaitsta nii nägemist, üldtervist kui ka partneri tervist.
Sama teemat käsitlevat artiklit saad lugeda ka Delfis: Doktor Ants Haavel: mõnigi kord märkab sugulisel teel levivat nakkust kõige esimesena silmaarst



