Treeningkava võib olla paigas, spordikell mõõta pulssi ja jalanõud valitud viimse detailini. Nägemisele mõtleme aga tavaliselt alles siis, kui miski hakkab häirima.
Tegelikult toimub sportides silmade ja aju vahel pidev kiire koostöö. Peame märkama liikumist, hindama kaugust, hoidma pilku vajalikul objektil ning samal ajal tajuma ka seda, mis toimub meie ümber. Pallimängudes võib otsustamiseks olla vaid murdosa sekundist, joostes või rattaga sõites tuleb aga pidevalt hinnata nii teekonda, kiirust kui ka ümbritsevat keskkonda.
Hea nägemine tähendab seega palju enamat kui ainult seda, kas suudad nägemiskontrollis kõige alumist rida lugeda.
Silmad teevad trennis rohkem tööd, kui arvata oskad
Kujuta ette, et jooksed metsarajal. Pilk on suunatud ette, kuid samal ajal märkad silmanurgast lähenevat ratturit, teele ulatuvat oksa või ebatasast maapinda. Tennist või padelit mängides pead aga hetkega hindama, kui kiiresti pall liigub, kui kaugel see on ja kuhu see järgmisena jõuab.
Selle kõige jaoks kasutab meie nägemissüsteem korraga mitut erinevat võimet. Tähtsad on näiteks perifeerne nägemine ehk see, mida märkame otsesest vaatepunktist kõrval, sügavustaju, silmade omavaheline koostöö ning võime pilku kiiresti ühelt objektilt teisele suunata.
Suurem osa sellest toimub täiesti automaatselt. Me ei mõtle jooksu ajal sellele, kuidas silmad parasjagu liiguvad või aju kaugust hindab. Nägemissüsteem teeb seda meie eest pidevalt ja väga kiiresti.
Just seepärast ei pruugi me alati märgata ka väiksemaid nägemisega seotud muutusi. Kui aju on harjunud saadava pildiga, võib inimene ise arvata, et näeb täiesti hästi, kuigi mõnes olukorras tuleb silmadel juba rohkem pingutada.
Kui nägemine ei ole päris terav, annab sport sellest kiiresti märku
Igapäevases rahulikus tempos ei pruugi väike nägemislangus endast üldse tunda anda. Sportides muutuvad nõudmised nägemisele aga suuremaks.
Kiiresti liikuvat objekti võib olla raskem jälgida, distantsi hindamine ei pruugi olla nii täpne või võib pimedamas ja kontrastivaesemas keskkonnas olla keerulisem detaile märgata. Joostes, rattaga sõites või suusatades tähendab hea nägemine ka seda, et märkad võimalikult vara muutusi teekattel ja enda ümber.
See ei tähenda, et iga ebatäpne pallilöök või komistamine oleks seotud nägemisega. Kui aga märkad, et pead kauguses olevaid objekte kissitades vaatama, silmad väsivad kiiresti või nägemine tundub õhtuti kehvem, tasub sellele tähelepanu pöörata.
Aga mis saab siis, kui oled lühinägelik?
Kui kannad miinusprille või kontaktläätsi, lisandub aktiivsesse päeva veel üks praktiline küsimus: mida trenni ajaks ette panna?
Paljude inimeste jaoks toimivad nii prillid kui ka kontaktläätsed väga hästi. Samas teab ilmselt iga aktiivne prillikandja vähemalt mõnda olukorda, kus tahaks neist korraks loobuda.
Prillid võivad vihmaga märjaks saada, külmast sooja minnes uduseks tõmbuda või intensiivsema liikumise ajal ninal nihkuma hakata. Mõne spordiala puhul võib ebamugav olla ka sobivate spordiprillide leidmine.
Kontaktläätsed annavad rohkem liikumisvabadust, kuid võivad pikema või intensiivse treeningu ajal põhjustada kuivust ja ebamugavustunnet, eriti tuulises või kuivas keskkonnas.
Ujumise puhul tuleb kontaktläätsedega olla eriti ettevaatlik. Kontaktläätsed ei tohiks puutuda kokku basseini-, mere- ega muu veega, sest see suurendab silmainfektsiooni riski.
Kui sport, ujumine või lihtsalt aktiivne elu on sinu igapäeva loomulik osa, võib ühel hetkel tekkida üsna lihtne küsimus: mis tunne oleks, kui miinusprillidele või kontaktläätsedele ei peaks enam mõtlema?
Kas miinusprillidest on võimalik vabaneda?
Paljudel inimestel küll, kuid seda ei saa otsustada ainult prilliretsepti või miinuse suuruse järgi.
Nägemise laserprotseduuri sobivus sõltub mitmest tegurist. Oluline on hinnata näiteks sarvkesta kuju ja paksust, nägemise stabiilsust ning silmade üldist tervist. Seetõttu algab kogu teekond põhjalikust sobivusuuringust, mitte laserprotseduuri aja broneerimisest.
KSA Silmakeskuses korrigeeritakse lühinägelikkust Flow3 lõikevaba laserprotseduuri abil. Protseduur on mõeldud eelkõige 18–45-aastastele inimestele, kes kannavad miinusprille või kontaktläätsi.
See, kas Flow3 konkreetsetele silmadele sobib, selgub aga alles põhjaliku silmauuringu käigus.
Sobivusuuring annab kõigepealt vastused
Flow3 sobivusuuringul ei vaadata ainult seda, kui suur miinus sul on.
Uuringu käigus hinnatakse põhjalikult silmade ehitust, nägemist ja tervist. Mõõdetakse muu hulgas sarvkesta omadusi, kontrollitakse nägemisteravust ja silmarõhku ning uuritakse silmapõhja ja nägemisnärvi. Kõigi nende tulemuste põhjal saab hinnata, kas laserprotseduur võiks sinu silmadele sobida.
Sobivusuuring ei tähenda ka seda, et peaksid kohe laserprotseduuri kasuks otsustama. Selle eesmärk on kõigepealt anda sulle võimalikult täpne ülevaade sinu silmadest ja sellest, millised nägemise korrigeerimise võimalused sinu puhul olemas on.
Nägemist tasub kontrollida ka siis, kui otsest probleemi ei tunne
Hea nägemine on oluline igapäevaelus, aga sportides paneme oma nägemissüsteemi sageli olukordadesse, kus kiirus, täpsus ja ümbruse märkamine muutuvad eriti oluliseks.
Kui kannad prille või kontaktläätsi, märkad, et nägemine ei ole enam nii terav kui varem, või tahad lihtsalt teada, millises seisus sinu silmad on, tasub tulla silmauuringule.
Ja kui oled mõelnud, milline võiks olla elu ilma miinusprillide ja kontaktläätsedeta, saab Flow3 sobivusuuringult vastuse kõige olulisemale küsimusele: kas lühinägelikkusest vabanemine võiks sinu silmade puhul üldse võimalik olla?
Lisainfo KSA Silmakeskuse silmauuringute ja Flow3 lõikevaba laserprotseduuri kohta leiad siit.
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
