Tutvu Taimiga – elurõõmsa maailmaränduri, tulise tantsija ja akrojooga armastajaga. Tema päevad möödusid kogukondlike kokkusaamiste planeerimises ning ööd keerleva tantsuna Brasiilia Zouki või Bachata rütmis. Kuid aastate jooksul oli üks asi tema elurütmis alati paigast ära – prillid ja kontaktläätsed.
Taimi sai oma esimesed prillid viiendas klassis, mis oli tema sõnul üsna keeruline aeg nende valimiseks, sest ükski mudel poes ei tundunud noorele tüdrukule sobivat. Sellele järgnes 17 aastat pidevat sõltuvust nägemisabivahenditest. Tantsides eelistas ta kontaktläätsi, kuna prillid lihtsalt ei püsinud ees, kui liikumine muutus intensiivsemaks. Akrojooga, saunaskäikude või sõpradega spaapäevade ajal tähendas läätsedeta olemine leppimist sellega, et tema nägemine ei ulatunud kaugemale kui paar meetrit.
Üks meeldejääv juhtum leidis aset veepargis, kui lainebasseiniga lastega mängides kukkus üks tema lääts välja. Dilemma: kas jätkata ühe läätsega või eemaldada teine ka? "Ma naersin selle olukorra üle, aga samal ajal näitas see selgelt, kui ebamugav elu prillide ja läätsedega tegelikult oli," ütleb ta.

Kuidas unistus teoks sai
Ta oli laserkorrektsiooni unes näinud juba aastaid. Tema soov oli selge: läbida protseduur kodulinnas, et ei peaks kohe pärast operatsiooni pikkade reiside pärast muretsema. Kliiniku valimisel sai otsustavaks lähedaste soovitus – KSA Silmakeskus paistis talle silma mitte ainult professionaalsuse, vaid ka siira soojuse poolest. Sõbrad olid maininud, kuidas personal isegi hiljem helistab, et küsida, kas kõik läheb hästi, ning see puudutas teda sügavalt.
Tema unistuse täitumine sai võimalikuks tänu kolmele väga olulisele inimesele Taimi elus, kellest igaüks jagas oma headust kogu südamest. Kõik algas sellest, et tema sõbranna Indiast müüs oma kinnisvara, mis võimaldas tal kedagi lähedast toetada. Seejärel astus esile ka Taimi parim sõber – kirjastaja –, keda liigutas nende ühised väärtused. Ja muidugi ei kõhelnud ka Taimi partner: nähes tema pühendumust, võttis ta paariks kuuks kõik üürikohustused enda peale, et Taimi saaks protseduuri jaoks piisavalt säästa. Ta oli sügavalt liigutatud – ja on siiani ääretult tänulik.


Taastumine: uued aistingud, pusled ja hingelaulud
Esimesed päevad pärast protseduuri olid vaiksed ja rahulikud – silmad olid väsinud, kuid see andis talle võimaluse avastada uuesti teisi meeli. Mustikas tundus lõhkevat maitsest, kui ta sellesse hammustas, ja vaarikad sulasid suus. Sõbrad tulid külla – nad laulsid koos hingelaule, proovisid puslesid kokku panna ja sõid pannkooke. Nädal hiljem oli ta tagasi tööl ja tantsutundides. Kolm nädalat hiljem istus ta juba taas autorooli.

Nägemine kui uus elu
Alguses oli Taimil ikka veel harjumus käega üles sirutada, et "prillid enne magamaminekut ära võtta", ainult et siis naerda, meenutades, et ta näeb ilma nendeta. "Ma nägin tähti ja maagilisi virmalisi selgelt ja vaevata esimest korda. Kõndides hakkasin rohkem detaile märkama – kaugeid puuladvad, metsapõranda tekstuuri, majade selgeid jooni ja nikerdusi – nagu näeksin elu uuesti," meenutab ta elavalt.
Kui sa unistad laserkorrektsiooni, aga miski (näiteks hirm) hoiab sind tagasi, siis tea, et KSA-s võetakse sind vastu hoolitsuse ja soojusega. Protseduuri ajal avastas Taimi silmaarstiga vesteldes, et neil on isegi ühine armastus Tai vastu!
"Tahan tänada kirurge operatsiooniruumis – nende liigutused olid nii õrnad ja nad esitasid küsimusi minu elu kohta, et ma tunneksin end protseduuri ajal rahulikult. Tänan ka kõiki sõbralikke optometriste ja administraatoreid, kes mind iga kord nii soojalt vastu võtsid, ning armsast inimest, kes mulle pärast operatsiooni helistas, et küsida, kuidas paranemine läheb. Tundsin end teie kõigi poolt sügavalt toetatuna," ütleb Taimi südamlikult.



