Trooja hobused meie kehas: Plastis peitub üle 16 000 kemikaali ja suurem osa neist on meile täielik mõistatus

Kas mäletad ajalootunnist lugu Trooja hobusest? Sõdurid peitsid end hiiglasliku puust hobuse sisse, mille vaenlased ise pahaaimamatult oma kindluse müüride vahele vedasid. Öösel ronisid sõdurid välja ja vallutasid linna.

Täpselt samasugune salajane rünnak toimub praegu meie kehades, kuid seekord on „sõduriteks" nähtamatud plastist lisandkemikaalid ja „hobuseks" mikroskoopilised plastiosakesed ehk nanoplastid.

Kuidas need osakesed meie kehasse pääsevad, mida nad seal teevad ja kuidas saame oma peret kaitsta? Vaatame lähemalt, mida värske teadus meile paljastab.

Kuidas plastmass hiilib läbi meie keha kaitsemüüride?

Meie kehal on suurepärased kaitsesüsteemid. Kui me neelame alla või hingame sisse suuremaid plastitükke, suudab meie organism need tavaliselt ilma suuremate probleemideta kehast välja suunata.

Kuid plastijäätmete lagunemisel tekivad nanoplastid – osakesed, mis on nii tillukesed, et neid ei saa palja silmaga näha. Nende mikroskoopiline suurus ongi nende „salarelv".

Nanoplastid on piisavalt väikesed, et tungida otse läbi meie kopsude ja soolestiku õrnade kude-barjääride. Kui nad on nendest piiridest läbi murdnud, satuvad nad meie vereringesse. Veri kannab nad kiiresti edasi meie elutähtsatesse organitesse, nagu ajju, maksa ja neerudesse, kuhu nad püsivalt elama asuvad.

„Lekkiv aku": miks on nanoplast meile ohtlik?

Plastik ei ole lihtsalt sulatatud nafta või gaas. Et muuta plasttopsid painduvaks, värviliseks või veekindlaks, segatakse tootmise ajal plasti sisse tohutul hulgal keemilisi lisandeid.

Siin on aga üks suur konks: need lisandkemikaalid ei ole plasti põhimolekulidega keemiliselt kõvasti ühendatud (teaduskeeles puudub neil kovalentne side). Nad lihtsalt istuvad vabalt plasti molekulaarses võrgustikus.

Kujuta ette akut, mis on seest katki ja millest hakkab vaikselt hapet välja voolama. Just nii käituvad nanoplastid meie organites: nad hakkavad oma keemilist laadungit otse meie rakkudesse lekitama. See keemiline ränne toimub pidevalt – alates plasti tootmisest ja kasutamisest kuni selle hävitamiseni.

2024. aasta raporti hirmutavad arvud

Hiljutises suures PlastChemi raportis analüüsisid teadlased plasti tootmisel kasutatavaid aineid ja avastasid midagi murettekitavat:

• Plasti valmistamisel saab kasutada tervelt 16 265 erinevat kemikaali.
• Nendest 26% (üle 4200 kemikaali) on ametlikult liigitatud ohtlikeks – need võivad tekitada vähki, kahjustada närvisüsteemi või sassi ajada meie hormoonid. Kõige tuntumad ja uuritumad neist on ftalaadid, bisfenoolid, PFAS ja leegiaeglustid. Neid leidub juba praegu enamiku inimeste uriiniproovides.
• Tervelt 66% kemikaalidest on täielikult uurimata! Meil puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas ja kui mürgised nad meile on.
• Vaid alla 1% kemikaalidest peetakse ohutuks, ja isegi see hinnang põhineb puudulikel andmetel.

Mis juhtub rakkude ja elunditega?

Laborites tehtud katsed näitavad, et kui elusrakud puutuvad kokku plasti ja selle kemikaalidega, tekib neis äge oksüdatiivne stress, põletik ja lõpuks rakkude surm.

Kuna kontrollitud loomkatsetes (kus uuriti hiiri ja sebrakalu) põhjustas plasti ja selle lisandite söötmine vähki, hormonaalseid häireid ja isegi seniilsust ehk dementsust, on teadlased tõsiselt mures.

Kuigi inimeste puhul on raske tõestada otsest põhjuslikku seost (kuna me puutume plastiga kokku igal sammul – toidupakenditest kuni riieteni), on korrelatsioon krooniliste haiguste kasvu ja plastitoksiinide vahel äärmiselt tugev.

Kuidas oma kodu ja tervist hoida?

KSA Silmakeskuses usume me terviklikku ja tervislikku elustiili. Tugev tervis ja puhas keha on aluseks ka silmade kiirele paranemisele ja teravale nägemisele.

Kuigi plastikut on meie elust võimatu täielikult kaotada, saame teha teadlikuid valikuid:

• Söö klaasist ja keraamikast. Väldi toidu soojendamist plastkarpides, sest kuumus kiirendab ohtlike kemikaalide lekkimist toidusse.
• Filtreeri vett. Kasuta kvaliteetseid veefiltreid, et vähendada joogivees leiduvate nanoplastide hulka.
• Eelmise artikli soovitus. Kui vajad silmatilku, eelista alati mitmeannuselisi säilitusaineteta tilgapudeleid ühekordsete ampullide asemel – see hoiab ära plastipuru sattumise otse sinu silmapinnale.