Üks tiim, palju lugusid: tutvu KSA inimestega

KSA Silmakeskus tähistab sel aastal oma 21. sünnipäeva. Selle teekonna on kujundanud inimesed, kelle pühendumus ja hoolivus on aidanud kujundada KSAst usaldusväärse ja erilise paiga meie klientidele.

Sel puhul soovimegi tutvustada teile osa KSA tiimist – inimesi, kelle igapäevatöö aitab muuta maailma meie klientide jaoks iga päev natuke selgemaks.

Dr Ants Haavel – silmakirurg ja KSA asutaja

Dr Ants Haaveli jaoks on KSA 21 aastat möödunud kiiremini, kui arvata oskaks. Selle aja sisse on mahtunud väga palju patsiente, pidevat arengut ja olulisi otsuseid, mis on kujundanud KSA-st just sellise kliiniku, nagu see täna on. Kui algusaastad olid täis õppimist ja põnevust, siis tänaseks on kogemus toonud kaasa kindluse, tasakaalu ja võimaluse pakkuda ühtlaselt kõrget kvaliteeti.

Üks olulisemaid põhimõtteid, mis on aastatega tema töös kinnistunud, on mõte, et silmale ei tehta kunagi rohkem kui tõesti vajalik. Just see arusaam viis KSA 2010. aastal otsuseni liikuda täielikult lõikevabade protseduuride maailma. Tänaseks on see osutunud üheks kliiniku parimaks otsuseks — rohkem kui kahe aastakümne jooksul ei ole Flow protseduuri puhul olnud ühtegi ektaasia juhtumit. Dr Haaveli jaoks annab see teadmine suurt kindlust ja kinnitab, et patsiendi pikaajaline turvalisus on alati olnud esikohal.

Kõige rohkem energiat annavad talle endiselt protseduuripäevad. Iga päev kohtub ta inimestega, kellel on oma lugu ja oma põhjus, miks nad soovivad nägemisabivahenditest vabaneda. Võimalus nende elu paremaks muuta on see, mis teda ka pärast 21 aastat jätkuvalt inspireerib.

Väljaspool tööd on dr Haavel kirglik purjetaja ja loodusearmastaja. Kui ta ei oleks silmakirurg, võiks ta enda sõnul täiesti vabalt olla metsavaht — talle meeldib koeraga metsas ringi hulkuda ning looduses liikumine aitab hoida mõtted värskena. Enda kohta ütleb ta kõige paremini nii: ta on rändaja ja otsija.

Ave Treier – protseduuriõde, kes on olnud KSA-ga algusest peale

Ave Treier on üks neist inimestest, kelle kaudu saab näha KSA lugu läbi terve kahe aastakümne. Üle 20 aasta protseduuriõena töötanuna on ta näinud nii kliiniku kasvamist kui ka meditsiinitehnoloogia kiiret arengut.

Tema sõnul on KSA aastatega muutunud keskkonnateadlikumaks, tehnoloogiliselt veelgi tugevamaks ja sujuvamaks, kuid üks asi on jäänud alati keskseks: inimene. Ka kõige moodsama aparatuuri juures ei kao ära vajadus rahuliku sõna, sooja suhtumise ja kohalolu järele.

Ave töös on eriti oluline see hetk, kui klient vajab enne protseduuri rahu ja kindlustunnet. Ta usub, et sageli aitab juba rahulik hääl, kõikide sammude selgitamine ja teadmine, et kliinik on olemas ka pärast protseduuri. KSA tugiliin, mis on avatud ööpäevaringselt, on tema jaoks rohkem kui kontaktivõimalus — see on patsiendile antud turvatunne.

Kõige eredamalt on talle meelde jäänud üks naine Narvast, kes pärast protseduuri puhkes õnnepisaratesse ja palus, kas tohiks teda kallistada. Just sellised hetked tuletavad meelde, et see töö ulatub palju kaugemale meditsiinilisest protseduurist.

Vabal ajal taastab Ave energiat liikumisega — jalgrattasõit, loodus ja sport aitavad tal intensiivsest tööpäevast välja tulla.

Liisi Mölder – vanemoptometrist, kelle jaoks usaldus algab kuulamisest

Vanemoptometristi roll tähendab Liisi jaoks enamat kui ainult igapäevast patsienditööd. See tähendab vastutust töö kvaliteedi, meeskonna toetamise ja sujuvate protsesside eest. Sageli on just tema see, kelle poole pöördutakse keerulisemate küsimuste ja juhtumitega.

Liisi usub, et usaldus sünnib rahulikust suhtlusest ja oskusest päriselt kuulata. Tema jaoks on oluline, et patsient tunneks end turvaliselt ning mõistaks, mis temaga uuringu käigus toimub. Iga samm peab olema selgitatud nii, et inimene ei tunneks end lihtsalt “läbi vaadatuna”, vaid päriselt hoituna.

Optomeetria võlus teda just seetõttu, et see ühendab meditsiini ja väga praktilise abi. Teda kõnetab võimalus aidata inimesel kohe paremini näha ja seeläbi tema elu otseselt parandada.

Kui Liisi peaks oma eriala kirjeldama muusikateosena, oleks see rahulik, täpne ja kihiline klassikaline pala — selline, kus iga detail loeb ja kus tervik sünnib tasakaalust.

Helena Nisu – optometrist KSA Tartu kliinikus

Helena tuli KSA-sse pärast 13 aastat optikapoes töötamist. Kui varem tähendas tema töö nägemisabivahendite määramist ja sobitamist, siis nüüd tegeleb ta hoopis sellest sõltuvusest vabastamisega. See erinevus on tema jaoks suur ja tähenduslik.

KSA-s paelub teda eriti põhjalik diagnostika ja võimalus teha uuringuid tasemel, mida optikapoes ei saanud. Tartu filiaali puhul hindab ta väiksemat ja kodusemat õhkkonda, mis muudab ka suhted klientidega soojemaks ja vahetumaks.

Tema tööd mõjutab palju ka isiklik kogemus — Helena on ise Flow protseduuri läbinud. Kuna ta teab omast käest, mida tähendab elada aastaid prillide ja läätsedega ning mida tähendab neist vabanemine, oskab ta oma kliente eriti hästi mõista ja toetada.

Väljaspool tööd on Helena suur kirg rahvatants. Tants on tema jaoks täielik stressimaandaja ning tantsupeoga seotud emotsioone kirjeldab ta kui midagi, mis tõmbab alati tagasi. Kui küsida, kumb paneb südame rohkem põksuma — tantsupidu või patsiendi elu muutev hetk KSA-s, siis tema vastus on lihtne: mõlemad.

Tiit Tammeniit – optometrist, kes usub, et maailma ilu on parem nautida selgelt

Tiidu igapäevatöö keskmes on protseduurieelsed uuringud ja otsused, mis aitavad kindlaks teha, kas inimene sobib Flow protseduuriks. Tema jaoks on üks olulisemaid töövahendeid Schwind Sirius — seade, mis aitab väga täpselt hinnata silmapinda ja selle sobivust protseduuriks.

Kui Tiit saab patsiendile öelda, et ta sobib protseduurile, tunneb ta, et on aidanud teha sammu parema elukvaliteedi suunas. Samas ei tähenda eitav vastus tema jaoks läbikukkumist — sageli leidub ka teisi lahendusi, mida patsiendiga edasi arutada.

Tiidu sõnul on aastate jooksul arenenud kõik tema oskused selleni, et ta tunneb end peaaegu igas tööolukorras kindlalt. Tema soov, et kõik inimesed saaksid nautida selget nägemist, tuleb väga lihtsalt ja siiralt: maailma ilu on palju parem kogeda siis, kui seda on hästi näha.

Vabal ajal meeldib talle teha muusikat, tegeleda spordi, tehnika ja ehitamisega — üsna mitmekesine kombinatsioon, mis peegeldab hästi ka tema iseloomu.

Anita Zuravljova – optometrist, kelle jaoks iga silmapaar on uus mõistatus

Anita tee optomeetriasse ei olnud algusest peale ette planeeritud. Kõik sai alguse praktilisest vajadusest leida kahe lapse kõrvalt poole kohaga töö. Nii jõudis ta optikasse, sealt edasi optomeetriaõpinguteni ja lõpuks erialani, mis talle päriselt sobima hakkas.

Teda paelub optomeetria juures just see, et iga klient ja iga silmapaar on erinev. Selles töös on tema sõnul midagi detektiivitöö sarnast — tuleb tähele panna, analüüsida ja kokku panna tervik.

KSA-s meeldib talle eriti põhjalikkus. Võrreldes tavalise optikaga on uuringud sügavamad ja huvitavamad ning ka kliendid toovad endaga kaasa palju eriilmelisi lugusid sellest, kuidas nad on jõudnud otsuseni prillidest või läätsedest vabaneda.

Kõige soojemalt meenub talle üks 6-aastane laps, kellele ta pani prillid ette. Laps vaatas välja ja ütles siira vaimustusega: “Vau, ma näen!”

Vabal ajal armastab Anita lugeda, sportida ja perega looduses käia. Kui ta peaks end kolme emotikoniga kirjeldama, oleks valik kõnekas: 💃🐑🔥

Anita Bauer – optometrist, keda paeluvad uuringud, areng ja inimlik kontakt

Anita Bauer liitus KSA tiimiga 2024. aasta sügisel ning juba esimestel kuudel on teda positiivselt üllatanud see, kui paljud inimesed tulevad protseduurile väga väikese miinusega. Tema sõnul näeb ta iga päev, kui palju võib ka väike muutus nägemises inimese elukvaliteeti parandada.

Varasem töö optikas andis talle hea kogemusepagasi, kuid KSA-sse tulles tajus ta ka protseduuri maailma suuremat kaalu. Kui prillide puhul saab alati midagi kohandada, siis siin on otsus lõplikum. See teeb töö vastutusrikkaks, aga ka väga tähenduslikuks.

Tema lemmikosa tööpäevast on mõõtmiste ja uuringute tegemine. Just seal tuleb kõige rohkem mängu professionaalne täpsus ja teadmised. Samas usub Anita, et kogu selle täpsuse kõrval jääb üheks kõige alahinnatumaks osaks optomeetrias inimlik kontakt — usaldus ja suhtlus patsiendiga mõjutavad tulemust rohkem, kui sageli arvatakse.

Väljaspool tööd väärtustab ta kõige rohkem und, aga kui tal oleks piiramatult aega ja võimalusi, veedaks ta selle inspireerivaid inimesi jälgides, õppides ja uusi kogemusi kogudes.

Birke Padar – Tartu kliiniku administraator, kes hindab rahulikku tempot ja isiklikku suhtlust

Birke jaoks on Tartu kliiniku suurim eripära selle isiklikkus. Väiksemas linnas on suhtlus avatum, usaldus tekib kiiremini ja kogu kliendikogemus on kuidagi vahetum. Ta tunneb, et rahulikum tempo annab võimaluse pühendada inimesele rohkem aega, mis on eriti oluline siis, kui tullakse kaugemalt.

Ka Tartus elamise juures hindab ta just tasakaalu — kõik on käe-jala juures, aga samas jääb alles rahu. Tööväliselt iseloomustab teda loominguline hobi: afropatside punumine. See pakub talle võimalust näha oma töö tulemust kohe ja selgelt, mis teeb hinge heaks.

Kui Birke peaks Tartu kliinikut loomana kirjeldama, oleks see suurte silmadega kilpkonn — rahuliku tempoga, aga kutsuv ja uudishimu tekitav.

Polina Salajev – optometristide assistent, kes aitab protseduuripäeva muuta rahulikuks ja heaks kogemuseks

Polina igapäevatöö keskmes on protsessi inimlik pool. Ta aitab uuringute juures, valmistab kliente protseduuriks ette ja peab kõige olulisemaks seda, et inimene tunneks end kogu päeva vältel võimalikult mugavalt.

Kõige rohkem jäävad talle meelde need kliendid, kes tulevad suure ärevusega, kuid ütlevad pärast protseduuri kergendusega, et kõik oli palju lihtsam, kui nad kartsid. Just sellised hetked kinnitavad talle, kui oluline on oskus rahustada, toetada ja kohal olla.

Polina jõudis KSA-sse pärast tööd optikapoes ning alustas siin töötamise kõrvalt ka optomeetriaõpinguid. Tema sõnul ei saa optometristide assistendi kõige olulisemat omadust õppida ainult õpikust — selleks on empaatia.

Ka tema on ise protseduuri läbinud ning mäletab eriti eredalt hommikut, mil ta paar päeva pärast protseduuri ärkas ja nägi kohe kõike väga selgelt. Inimesele, kes on harjunud prillidega, oli see täiesti uus tunne.

Lilia Kazakova – kliendikonsultant, kelle eesmärk on, et inimene tunneks juba esimese poole minutiga: siit saan abi

Lilia teekond KSA-sse sai alguse väga isiklikust kogemusest — ta oli ise varem KSA klient. Kliiniku õhkkond, kogemus ja isegi muusika jäid talle nii eredalt meelde, et kui hiljem avanes võimalus kandideerida kliendikonsultandiks, tuli otsus loomulikult.

Tema jaoks on telefonikõne esimesed 30 sekundit kõige olulisemad. Just siis tuleb vähendada kõhkleja ärevust, hoida alles elevil inimese positiivsus ja luua õhkkond, kus helistaja tunneb: siit mina saan abi.

Lilia taust on mitmekesine — ta on õppinud soome filoloogiat, tegeleb lisaks muule ka sotsiaalmeedia, esitluste loomise ja graafilise disainiga. Tema lugu näitab hästi, et üks inimene ei pea mahtuma ainult ühe ametinimetuse sisse. Oskused, huvid ja teekonnad võivad olla mitmekesised ning just see võibki töös tugevuseks saada.

Vabal ajal huvitab teda muusika loomine, maalimine ja käsitöö ning kui ta võiks valida ühe uue keele, mida üleöö vabalt osata, oleks selleks itaalia keel.

Üks tiim, palju eri lugusid

KSA inimeste lood on väga erinevad. Nende seas on purjetajaid, tantsijaid, sportijaid, loodusearmastajaid, loovhingi ja tehnoloogiahuvilisi. Aga nende lugudes korduvad mõned ühised märksõnad: tähelepanu, täpsus, rahu, areng ja päris soov inimest aidata.

Just neist inimestest sünnibki KSA nägu. Mitte ainult protseduuridest ja seadmetest, vaid sellest, kuidas iga klient end siin tunneb — kuulatud, hoitud ja kindlates kätes.

Kui soovid, võin ma teha sellest nüüd ka veel paremini blogiformaadis viimistletud versiooni koos lühema sissejuhatuse, tugevamate alapealkirjade ja veidi ajakirjalikuma tooniga, et see oleks valmis peaaegu otse kodulehele tõstmiseks.