Blogi.
Iga lugu algab silmadest. Siin jagame teadmisi, kogemusi ja uudiseid nägemise tervisest ja vabadusest.
73 artiklit · Huvitavad faktid

Kas silmauuring võib tulevikus aidata Alzheimeri tõbe varem avastada?
Võrkkest on osa kesknärvisüsteemist ning selles toimuvad muutused võivad anda vihjeid ka aju tervise kohta. Teadlased uurivad, kas silmauuring võiks tulevikus aidata märgata Alzheimeri tõvega seotud muutusi juba enne mäluhäirete teket.

Auto, mis vaatab sulle silma: Kuidas uusim tehnoloogia märkab sinu väsimust enne sind ja näeb läbi laussaju
Uued autod jälgivad juhi silmi infrapunakaameraga, tuvastades väsimuse ja nähes läbi udu kuni 300 meetri kaugusele. Siiski sõltub 90% otsustest endiselt juhi enda nägemisest.

Kui ühe silma prillitugevus on teisest palju erinev. Mis on salakaval anisometroopia ja miks laps sellest ise kunagi ei räägi?
Laps ei räägi nõrgemast silmast, sest aju kasutab lihtsalt tugevamat silma. Kuni 8.–9. eluaastani saab nõrka silma ravi ja oklusiooniga veel üles äratada, hiljem enam mitte.

Silmaliigutuste salakood: Kuidas pilgu mikrovärelused ja 5-minutiline silmatest reedavad aju tegelikku olukorda
Silmade sakaadid muutuvad enne, kui häireid märgatakse. Uus viieminutiline test tuvastas mõõduka kognitiivse häire 100-protsendilise ja kerge häire 83-protsendilise täpsusega.

Laisk silm ja aju plastilisus: kuidas lapse nägemine ravi abil areneb
Laisk silm ehk amblüoopia tekib, kui nägemine ei arene lapsepõlves tavapäraselt. Varajane avastamine ja sobiv ravi aitavad nõrgema silma nägemist parandada.

Miks silm punaseks läheb ja millal tuleb pöörduda arsti poole?
Miks silm järsku punaseks läheb? Põhjuseks võib olla kerge ärritus, aga ka kiiret ravi vajav põletik. Loe, milliseid sümptomeid tähele panna ja miks vajab kontaktläätsekandja punetav silm erilist tähelepanu.

Puhas õhk ja selge nägemine: Mida näitavad teadusuuringud õhusaaste ja silmade tervise kohta ning kuidas oma silmi igapäevaselt hoida?
UK Biobanki uuring seob õhusaaste glaukoomi ja maakuladegeneratsiooniga. Silmakoed õhenevad ammu enne seda, kui nägemine häguseks muutub, seetõttu aitavad päikeseprillid ja puhas õhk riske vähendada.

Miks tundub maailm uute prillidega teistsugune? Kuidas aju muutunud pildiga harjub
Uute prillidega võib põrand tunduda kaldu või ümbrus pead pöörates „ujuda“. Selgitame, kuidas prilliklaasid kujutist muudavad, kuidas nägemissüsteem kohaneb ja millal tasub prillide sobivust kontrollida.

Ketogeenne toitumine ja võrkkest: mida teadus nende seosest teab?
Võrkkesta valgustundlikud rakud uuendavad iga päev osa oma välissegmentidest. Teadlased uurivad, kuidas ketoonkehad mõjutavad silmarakkude energiakasutust ja kaitsemehhanisme ning mida see võiks tähendada nägemise jaoks.

Miks pilt venib ja tuled öösel sähvivad? Lugu astigmatismist ehk "silindernägemisest"
Halod ja venitatud tähed öiste tulede ümber viitavad sageli astigmatismile ehk silindernägemisele. Kui pilt muutub uduseks ja silmad väsivad kiiresti, vajab nägemine kontrolli.

Kuidas meie võrkkesta valgustundlikud rakud end uuendavad?
Fotoretseptorid uuenevad kümne päevaga, kuid see intensiivne ainevahetus muudab võrkkesta haavatavaks. Kui ainevahetus vanusega nõrgeneb, soodustab see kollatähni taandarengut.

Silmade nähtamatu pildistabilisaator: miks võib prillidega liikudes pilt „ujuda“?
Ka pead pöörates aitab silmade ja sisekõrva koostöö pilti stabiilsena hoida. Prilliklaasid muudavad aga kujutise suurust, mistõttu võib eriti uute prillidega tekkida pildi „ujumise“ tunne või pearinglus.