Blogi.
Iga lugu algab silmadest. Siin jagame teadmisi, kogemusi ja uudiseid nägemise tervisest ja vabadusest.
65 artiklit · Huvitavad faktid
Kuidas meie võrkkesta valgustundlikud rakud end uuendavad?
Fotoretseptorid uuenevad kümne päevaga, kuid see intensiivne ainevahetus muudab võrkkesta haavatavaks. Kui ainevahetus vanusega nõrgeneb, soodustab see kollatähni taandarengut.
Silmade nähtamatu pildistabilisaator: miks võib prillidega liikudes pilt „ujuda“?
Ka pead pöörates aitab silmade ja sisekõrva koostöö pilti stabiilsena hoida. Prilliklaasid muudavad aga kujutise suurust, mistõttu võib eriti uute prillidega tekkida pildi „ujumise“ tunne või pearinglus.
Mis ühist on võrkkestal ja vähirakkudel? Üllatav seos, mis aitab nägemist mõista
Võrkkesta valgustundlikud rakud kasutavad glükoosi viisil, mida tuntakse ka vähirakkude ainevahetusest. Terves silmas aitab see toetada rakuosade pidevat uuenemist ja koostööd naaberrakkudega.
Miks tundub maailm uute prillidega teistsugune? Kuidas aju muutunud pildiga harjub
Uute prillidega võib põrand tunduda kaldu või ümbrus pead pöörates „ujuda“. Selgitame, kuidas prilliklaasid kujutist muudavad, kuidas nägemissüsteem kohaneb ja millal tasub prillide sobivust kontrollida.
Ketogeenne toitumine ja võrkkest: mida teadus nende seosest teab?
Võrkkesta valgustundlikud rakud uuendavad iga päev osa oma välissegmentidest. Teadlased uurivad, kuidas ketoonkehad mõjutavad silmarakkude energiakasutust ja kaitsemehhanisme ning mida see võiks tähendada nägemise jaoks.
Öine mootor: miks meie silmad pimeduses energiat kulutavad
Niinimetatud pimeduse vool hoiab silma valgustundlikud rakud aktiivsena ka pimedas ning selleks vajavad need palju hapnikku ja glükoosi. Seetõttu võib silmapõhja uurimine anda väärtuslikku infot ka vereringe seisundi kohta ning aidata märgata näiteks diabeediga seotud muutusi.
Odraiva, rahetera või blefariit? Kuidas silmalaugude probleemidel vahet teha
Valulik punn silmal, paistes silmalaug või hommikused koorikud ripsmetel? Loe, kuidas teha vahet odraival, raheteral ja blefariidil ning millal tasub pöörduda silmaarsti poole.
Prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduur: milline neist pakub meile kõige ehedamat reaalsust?
Prillid moonutavad kujutist ja läätsed piiravad sarvkesta hapnikuvarustust. Laserprotseduur korrigeerib nägemist otse sarvkestal, ilma moonutuste ja võõrkehata.
Miks tekitavad uued prillid alguses pearinglust?
Uued prillid võivad esimestel päevadel tekitada pearinglust, ruumitaju häirumist või isegi iiveldust. Miks see juhtub ja kuidas aju uue nägemispildiga kohaneb?
Närvisüsteemi suurpuhastus: mis juhtub, kui silma ja aju „koristusmeeskond“ enam toime ei tule?
Võrkkesta rakkudel on oma keerukas puhastus- ja taaskasutussüsteem. Kui see häirub, võivad kuhjuda rakujäägid ja suureneda põletikulised protsessid. Uuringud annavad uusi vihjeid ka sellele, kuidas liikumine ja ainevahetus võrkkesta tervist mõjutavad.
Suurim hirm enne laserprotseduuri: mis saab siis, kui silm liigub?
Silm teeb pidevalt imepisikesi tahtmatuid liigutusi. Kaasaegne silmajälgimissüsteem jälgib neid kuni 1050 korda sekundis, aidates laseril silma liikumisega täpselt kaasa minna ja vähendada kordusprotseduuri vajadust
Silmanägemise öine varas: kuidas tipptehnoloogia märkab haigust enne sind?
Kollatähni taandareng võib võrkkesta kahjustada juba aastaid enne esimeste sümptomite tekkimist. OCT-uuring aitab muutusi varakult märgata, samal ajal kui suitsetamisest loobumine ja teadlik toitumine võivad haiguse kulgu aeglustada.