Blogi.
Iga lugu algab silmadest. Siin jagame teadmisi, kogemusi ja uudiseid nägemise tervisest ja vabadusest.
47 artiklit · Huvitavad faktid
Kooli nägemiskontroll läbitud, aga hinded ikka korrast ära? Miks tavaline silmatest jätab märkamatuks kolm neljandikku tõsistest muredest
Kooli nägemiskontroll mõõdab vaid kaugteravust ega tuvasta silmade koostöö, fookustamise ega liikumise häireid, mis sageli avalduvad hoopis tähelepanu- või õpiraskustena. Uuringud näitavad, et 41% tõsiste kliiniliste probleemidega lastest läbib tavatesti siiski veatult.
Lapse nägemise areng algab juba enne sündi
Nägemine hakkab kujunema juba emaüsas: platsenta põletikumarkerid ja rasedusaegne D-vitamiini tase mõjutavad silmamuna kasvu. Õues veedetud aja vähenemine 4–7 aasta vanuses seostub pikema silmamuna teljega ehk suurema lühinägelikkuse riskiga.
Iluuisutaja täpsusega optometrist: Anita Bauer ei anna alla — ei jääl ega uuringutoas
Noorusliku välimuse tõttu kahtlesid patsiendid endise iluuisutaja Anita Baueri pädevuses, kuni tema kiirus ja põhjalikkus kahtlused kummutasid. Spordist kaasa toodud nõudlikkus enda vastu paneb teda leide kolleegidega üle kontrollima, mitte üksi otsustama.
Varjatud ohud emaüsas: kuidas D-vitamiin võib kaitsta sündimata lapse silmade arengut
Hiina uuringus seostus kõrgem arseenitase nabanööriveres 7–9-aastastel lastel 1,72 korda suurema lühinägelikkuse riskiga. Ema D-vitamiini defitsiidi (<20 ng/ml) korral seos peaaegu kahekordistus, piisava taseme korral seost ei leitud.
Mikroplast silmatilkades: kas see võib mõjutada sarvkesta tervist?
Singapuri uuring: plastampullide mikroosakesed tekitavad sarvkesta rakkudes põletikku. Pudelites oli mikroplasti alla 0,5%, kuid mõju nägemisele vajab veel kinnitust.
Kas „piisavalt hästi” on sinu silmade jaoks piisavalt hea?
Väike, –0,25 kuni –2,00 dioptrini ulatuv lühinägelikkus ei sega igapäevaelu, kuid tekitab õhtuti väsimust ja peavalu. Hämaras süveneb see öise müoopia tõttu kuni 0,5 dioptri võrra, mistõttu on raskem autot juhtida ja subtiitreid lugeda.
Sähvatused, siksakid ja „kärbsed“ silme ees: millal on põhjust muretseda?
Valgussähvatused, siksakid või uued „kärbsed“ silme ees viitavad tihti migreenile või aju veresoonte muutustele, mitte silmahaigusele. Nägemise kadumise, tumeda varju või kehapoole nõrkuse korral pöörduge kiiresti arsti poole – põhjuseks võib olla võrkkesta rebend või irdumine.
Trooja hobused meie kehas: Plastis peitub üle 16 000 kemikaali ja suurem osa neist on meile täielik mõistatus
Plasti tootmisel kasutatakse üle 16 000 kemikaali, millest suur osa pole plasti põhistruktuuriga püsivalt seotud ja imbub ajapikku organismi. Kolmandik neist on liigitatud ohtlikuks, ent koguni kaks kolmandikku on teaduslikult täiesti uurimata.
Kuidas ühekordsed silmatilgad ujutavad meie silmad üle tuhandete nähtamatute mikroplastiosakestega
Singapuri teadlaste uuring näitab, et ühekordsete silmatilgaampullide avamisel tekkiv nihkejõud paiskab silma nähtamatuid plastiosakesi. Katsed tuvastasid osakesi kõigis testitud proovides, mis tõstatab küsimusi nende pikaajalise mõju kohta silmadele.
Miks nägemine päeva jooksul muutub? Põhjus võib peituda pisarakiles
Hägune nägemine õhtuti ei tähenda alati prillide vahetamise vajadust, vaid põhjus võib peituda pisarakiles. Harvem pilgutamine ekraani ees ja kontaktläätsede kandmine muudavad pisarakile ebastabiilseks, mistõttu tasub kuivustunde korral lasta silmapinda spetsialistil kontrollida.
Unustatud kaitsja: miks pööravad teadlased üha rohkem tähelepanu harknäärmele?
Harknääre hakkab kahanema juba kahekümnendates eluaastates. Enam kui 25 000 inimese andmed näitavad, et selle parem säilimine on seotud väiksema enneaegse surma ja krooniliste haiguste riskiga.
Udus sündinud: kuidas lapse silmad ja aju õpivad nägema
Vastsündinu nägemine on esialgu udune, sest silmad ja aju õpivad koostööd tegema kuni 7. eluaastani. Häguse pildiga silm jääb tähelepanuta ja tekib nn laisk silm, mistõttu tuleb nägemist kontrollida 3–5-aastaselt.