Me muretseme palju selle pärast, kuidas ekraaniaeg mõjutab laste tähelepanuvõimet, und ja vaimset tervist. Palju vähem räägitakse aga sellest, mis toimub samal ajal silmade pinnal ja silmalaugudes.
Telefonile, tahvelarvutile või arvutiekraanile keskendudes muutub meie loomulik pilgutamine. Pilgutame harvem ja osa pilgutustest jääb poolikuks. Kui seda juhtub päevast päeva tundide kaupa, võivad tagajärjeks olla silmade kuivus, kipitus, vesitsemine ja väsimus.
Kuiva silma vaevused ei puuduta sugugi ainult täiskasvanuid. Neid esineb ka lastel ja teismelistel ning pikem ekraaniaeg võib olla üks probleemi soodustavaid tegureid.
Ekraaniaeg mõjutab rohkem kui ainult silmade väsimust
Pärast pikka päeva telefoni või arvuti taga võib laps kurta, et silmad on väsinud, kipitavad või nägemine muutub aeg-ajalt häguseks. Sageli peetakse seda lihtsalt mööduvaks ekraaniväsimuseks, mis pärast puhkust üle läheb.
Tegelikult võib pikk ekraanikasutus mõjutada ka silma pinda kaitsvat pisarakilet.
Uuringutes on leitud, et ekraanile keskendudes väheneb laste pilgutamissagedus märgatavalt. Ühes 6–15-aastaste lastega tehtud uuringus langes pilgutamissagedus nutitelefonis mängimise ajal keskmiselt 20,8 pilgutuselt 8,9 pilgutuseni minutis. Samal ajal suurenesid juba ühe tunni jooksul ka kuiva silma sümptomid.
See ei tähenda, et tund aega telefonis põhjustaks lapsele püsiva silmakahjustuse. Küll aga näitab see hästi, kui kiiresti võib ekraanile keskendumine muuta silmade loomulikku tööd.
Miks on pilgutamine silmade jaoks nii oluline?
Silmalaugude sees paiknevad Meibomi näärmed, mis toodavad rasvarikast sekreeti ehk meibumit. See moodustab pisarakile välimise kihi ja aitab takistada pisarate liiga kiiret aurustumist.
Võib öelda, et see rasukiht toimib pisarakile kaitsekihina. Kui seda on liiga vähe või selle koostis muutub, ei püsi pisarakile silma pinnal enam sama stabiilsena ning silm võib hakata kiiremini kuivama.
Pilgutamisel on siin väga oluline roll. Täieliku pilgutuse ajal sulguvad silmalaud ning Meibomi näärmete sekreet jõuab lauservale ja sealt edasi silma pinnale.
Seetõttu ei ole oluline ainult see, kui sageli me pilgutame, vaid ka see, kas pilgutus on täielik.
Mis juhtub silmadega ekraani vaadates?
Kui laps süveneb mängu, videosse, õppimisse või sotsiaalmeediasse, keskendub aju ekraanil toimuvale ning loomulik pilgutamisrütm aeglustub.
Lisaks võivad pilgutused muutuda poolikuks. Silmalaud liiguvad küll üksteise poole, kuid ei sulgu täielikult. Selle tulemusena saab silma pind harvem värske pisarakihi ning Meibomi näärmete sekreet ei pruugi jaotuda silma pinnale sama tõhusalt.
Uuringutes on leitud ka seoseid laste suurema ekraaniaja ja Meibomi näärmete struktuursete muutuste vahel. See ei tähenda, et ekraaniaeg oleks nende muutuste ainus põhjus, kuid annab põhjust pöörata tähelepanu laste ekraaniharjumustele juba varakult.
Kas lapsel võib tõesti olla kuiv silm?
Jah. Kuiv silm ei ole ainult vanemate inimeste probleem.
Laste ja noorte puhul võivad kuiva silma vaevused jääda kergesti märkamata, sest laps ei pruugi osata oma enesetunnet täpselt kirjeldada. Mõnikord väljendub probleem hoopis sagedases silmade hõõrumises, pilgutamises või soovis ekraanist eemale vaadata.
Kuiva silma puhul võivad esineda näiteks:
- silmade kipitus või põletustunne;
- tunne, nagu oleks silmas liivatera;
- silmade punetus;
- sage silmade hõõrumine;
- nägemise perioodiline hägustumine;
- valguskartlikkus;
- silmade kiire väsimine;
- silmade vesitsemine.
Viimane võib tunduda vastuoluline, kuid kuiv ja ärritunud silmapind võib käivitada reflektoorse pisaravoolu. Seega ei tähenda vesised silmad alati seda, et pisaraid oleks piisavalt või et silma pind oleks hästi niisutatud.
Kuidas ekraaniringist välja tulla?
Nutiseadmeid pole tänapäeval võimalik ega ka vajalik lapse elust täielikult eemaldada. Ekraanid on osa õppimisest, suhtlemisest ja vaba aja veetmisest.
Olulisem on õpetada lapsele harjumusi, mis aitavad silmadel ekraaniajast taastuda.
Üks lihtsamaid võtteid on 20-20-20 reegel: iga 20 minuti järel vaadata vähemalt 20 sekundiks umbes kuue meetri kaugusele.
Pausi ajal tasub teha ka mõned rahulikud ja teadlikult täielikud pilgutused. Sulge silmad korralikult, hoia hetkeks kinni ja ava uuesti.
Selline väike harjumus aitab taastada loomulikku pilgutamisrütmi ja jaotada pisarakile paremini üle silma pinna.
Abi võib olla ka sellest, kui:
- teha ekraanitöös regulaarselt pause;
- vaadata päeva jooksul võimalikult palju kaugusesse;
- veeta aega õues;
- jälgida, et ekraan ei asuks silmadele liiga lähedal;
- vältida tundidepikkust katkematut ekraanikasutust.
Millal tasub lapse silmi kontrollida?
Kui laps kurdab korduvalt silmade kipitust, kuivust või kraapivat tunnet, tema silmad jooksevad sageli vett või nägemine muutub pärast pikemat ekraanikasutust häguseks, tasub põhjust lähemalt uurida.
Kuiva silma diagnoos ei põhine ainult sellel, mida laps tunneb. Oluline on hinnata ka pisarakile stabiilsust, silma pinda ja vajadusel Meibomi näärmete seisundit.
KSA Silmakeskuses saame selleks kasutada kontaktivaba diagnostikat.
NIBUT-testiga mõõdame, kui kaua püsib pisarakile pärast pilgutamist silma pinnal stabiilsena. Tulemust hinnatakse koos teiste näitajatega, sest kuiva silma diagnoosimiseks ei piisa ainult ühest mõõtmisest.
Meibograafia võimaldab infrapunavalguse abil vaadata silmalaugudes paiknevate Meibomi näärmete kuju ja struktuuri. Nii saab hinnata, kas näärmetes esineb muutusi või taandumist.
Uuring aitab paremini mõista, kas lapse vaevuste taga võib olla pisarakile ebastabiilsus, Meibomi näärmete talitlushäire või mõni muu põhjus.
Kui silmad on juba kuivad, ei pruugi ainult tilkadest piisata
Niisutavad silmatilgad võivad kuiva silma sümptomeid leevendada, kuid alati ei lahenda need probleemi põhjust. Kui vaevuste taga on näiteks Meibomi näärmete talitlushäire, tuleb ravi valida vastavalt sellele, milline on näärmete ja silma pinna tegelik seisund.
KSA Silmakeskuses kasutatakse kuiva silma ravis muu hulgas Rexon-Eye teraapiat. Tegemist on mitteinvasiivse ja valutu protseduuriga, mille eesmärk on toetada silmaümbruse kudede ja Meibomi näärmete normaalset talitlust.
KSA Silmakeskuse enda patsiendiandmete põhjal saab umbes 80% Rexon-Eye ravikuuri läbinud patsientidest pärast neljanädalast ravikuuri märgatavat ja pikaajalisemat leevendust kuiva silma vaevustele.
Sobiv ravi sõltub siiski alati konkreetse inimese silmade seisundist ja sellest, mis vaevusi põhjustab.
Ekraanid ei kao, aga meie harjumused saavad muutuda
Ekraanid on tulnud selleks, et jääda, ning eesmärk ei pea olema nende täielik vältimine. Küll aga tasub teadvustada, et lapse silmad vajavad ekraani kasutades regulaarset puhkust.
Kui laps istub tundide kaupa liikumatult, soovitame tal püsti tõusta ja ennast liigutada. Silmadega võiks mõelda samamoodi: ka nemad vajavad pause, pilgutamist ja võimalust vaadata vahepeal kaugemale kui telefoniekraan.
Küsimus ei ole seega ainult selles, mitu tundi laps ekraani vaatab, vaid ka selles, kuidas ta nende tundide jooksul oma silmade eest hoolitseb.
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
