Kujuta ette, et ostad uue nutitelefoni. Kui selle kaitseklaas praguneb, saab selle üsna lihtsalt välja vahetada. Kui kahjustada saab aga telefoni sisemine kaamerasensor või emaplaat, muutub olukord hoopis keerulisemaks.
Midagi sarnast toimub ka meie silmades. Mõned silma koed suudavad pärast kahjustust suhteliselt hästi taastuda, teiste taastumisvõime on aga väga piiratud.
Ja just need struktuurid, mille ülesanne on aidata meil aastakümneid selgelt näha, vajavad eriti head kaitset.
Kõik silma osad ei taastu ühtemoodi
Silma välispinnal paiknev sarvkesta epiteel uueneb kiiresti. Väikesed pindmised kahjustused võivad seetõttu paraneda üsna kiiresti.
Mida sügavamale silma liigume, seda teistsuguseks muutub olukord.
Silmaläätses leidub valke ja rakustruktuure, mis püsivad meiega aastakümneid. Võrkkestas paiknevad aga keerulised närvirakud, mille loomulik taastumisvõime on väga piiratud. See tähendab, et silmade tervise puhul on ennetusel eriti oluline roll.
Silmalääts peab kestma kogu elu
Silmalääts on läbipaistev struktuur, mis aitab valgusel õigesti võrkkestale koonduda. Noorena suudab lääts muuta ka oma kuju, et näeksime selgelt erinevatele kaugustele.
Lääts kasvab kogu elu. Selle välisküljele tekib järjest uusi läätsekiude, samal ajal kui vanemad kiud jäävad läätse keskossa. Just see muudab läätse eriliseks.
Läätse keskosas leiduvad kristalliinvalgud kuuluvad inimese organismi kõige pikaealisemate valkude hulka. Osa neist sünteesitakse juba embrüonaalses või varases lapseeas ning püsib organismis kogu elu ilma tavapärase uuenemiseta.
Seetõttu kogunevad neisse aastate jooksul erinevad keemilised muutused ja kahjustused.
Vanusega võivad valgud oksüdeeruda, nende struktuur muutuda ning nad võivad hakata omavahel seonduma. Aja jooksul võib lääts selle tagajärjel kaotada läbipaistvust ja kujuneda hallkae ehk katarakt.
UV-kiirgus ja suitsetamine kuuluvad tegurite hulka, mis võivad seda protsessi kiirendada.
Võrkkest on osa närvisüsteemist
Silma tagaosas paiknev võrkkest ehk retina muudab silma jõudva valguse närvisignaalideks, mis liiguvad edasi ajju.
Võrkkestas asuvad mitut tüüpi väga spetsialiseerunud rakud. Ühed olulisemad neist on ganglionrakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi ja kannavad visuaalse informatsiooni ajust töötlemiseks edasi.
Täiskasvanud inimese võrkkesta ganglionrakkude loomulik taastumisvõime on väga piiratud.
Kui ganglionrakud ja nende närvikiud näiteks glaukoomi tõttu hävivad, ei suuda tänapäevane ravi neid tavapäraselt uuesti kasvatada ega juba kaotatud nägemist taastada. Glaukoomiravi eesmärk on eelkõige säilitada allesjäänud närvikude ja aeglustada haiguse progresseerumist. Just sellepärast on varajane avastamine nii oluline.
Glaukoom võib areneda kaua ilma sümptomiteta
Paljud seostavad tõsist silmahaigust valu või märgatava nägemise halvenemisega. Glaukoomi puhul ei pruugi aga haiguse algstaadiumis midagi tunda.
Eriti avatud nurga glaukoom võib areneda aastaid ilma selgete sümptomiteta. Selleks ajaks, kui inimene märkab vaateväljas muutusi, võib osa nägemisnärvi kahjustusest olla juba tekkinud. Seetõttu on regulaarne silmakontroll oluline ka siis, kui nägemisega tundub kõik korras.
Kuidas oma silmade „eluaegset garantiid“ hoida?
Kõiki vanusega seotud muutusi ei saa ära hoida, kuid mitmeid silmahaiguste riskitegureid saab mõjutada.
Kaitse silmi UV-kiirguse eest. Vali päikeseprillid, mis blokeerivad 100% UVA- ja UVB-kiirgusest või kannavad UV400 märgistust. Liigne UV-kiirgus suurendab muu hulgas hallkae riski.
Ära suitseta. Suitsetamine suurendab oksüdatiivset stressi ning on seotud suurema vanusega seotud silmahaiguste riskiga.
Hoolitse südame ja veresoonte tervise eest. Kõrge vererõhk ja kõrge veresuhkur võivad kahjustada ka silma pisikesi veresooni. Eriti oluline on veresuhkru hea kontroll diabeedi korral, sest pikaajaline kõrge veresuhkur võib kahjustada võrkkesta.
Söö mitmekesiselt. Rohelised lehtköögiviljad, muna, kala, pähklid ning muud vitamiine ja antioksüdante sisaldavad toidud toetavad üldist silmade tervist.
Käi regulaarselt silmakontrollis. Kontrolli eesmärk ei ole ainult prillitugevuse määramine. Selle käigus saab hinnata ka silmarõhku, nägemisnärvi, võrkkesta ja teisi silma struktuure ning märgata muutusi enne, kui need hakkavad igapäevast nägemist mõjutama. Glaukoomi puhul on varajane avastamine eriti oluline, sest juba tekkinud närvikahjustust ei ole võimalik tavapärase raviga tagasi pöörata.
Silmad peavad vastu aastakümneid, kui nende eest hoolitseda
Meie silmad on erakordselt vastupidavad. Mõned nende struktuurid peavad töötama päevast päeva kümneid aastaid ning osa neis sisalduvaid valke on meiega sisuliselt kogu elu. Seetõttu ei tasu silmade tervisele mõelda alles siis, kui nägemine hakkab halvenema.
Päikeseprillid, tervislik eluviis, vererõhu ja veresuhkru kontroll ning regulaarsed silmauuringud tunduvad väikeste sammudena, kuid aitavad vähendada riski, et pöördumatud muutused avastatakse liiga hilja.
Silmade puhul on parim remont sageli see, mida pole kunagi vaja teha.
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
