Vaatevälja ilmub ootamatult helendav siksak. Silme ees sähvatab. Mõni osa nägemisest muutub häguseks või kaob mõneks ajaks sootuks.
Selline kogemus võib olla väga ehmatav ja esimene mõte on sageli: kas minu silmadega on midagi tõsiselt valesti? Veel segasemaks võib olukorra muuta see, kui silmauuringul selgub, et silmad on täiesti terved. Kuidas on võimalik midagi nii selgelt näha, kui silmades endis probleemi ei ole?
Põhjus peitub selles, et nägemine ei sõltu ainult silmadest. Silmad võtavad visuaalse info vastu, kuid selle töötlemine toimub ajus. Seetõttu võivad mõned nägemishäired olla seotud hoopis aju nägemiskeskuse töö või vereringega, mitte silma enda kahjustusega. Vaatame lähemalt, mida võivad tähendada sähvatused, siksakid ja hõljuvad „kärbsed“ ning milliste sümptomite puhul ei tasu arsti poole pöördumisega oodata.
Siksakid ja sähvatused võivad olla migreeniaura
Üks tuntumaid ajutiste nägemishäirete põhjuseid on migreeniaura. Migreeniaura ajal toimub aju nägemispiirkonnas ajutine närvitegevuse muutus. Kuna nähtus saab alguse ajus, mitte silmas, võib põhjalik silmauuring olla täiesti korras.
Aura võib välja näha väga erinevalt. Mõni inimene näeb vilkuvaid valgussähvatusi või heledaid täppe, teine siksakilisi või virvendavaid jooni. Mõnikord võib osa vaateväljast ajutiselt hägustuda või kaduda. Paljudele tuleb üllatusena, et migreeniaurale ei pea alati järgnema peavalu. Sellist nähtust nimetatakse vahel ka vaikseks migreeniks.
Sümptomid kujunevad tavaliselt järk-järgult 5–20 minuti jooksul ja mööduvad enamasti tunni jooksul. Esmakordse või tavapärasest erineva nägemishäire puhul ei tasu siiski ise eeldada, et tegemist on migreeniga. Eriti oluline on lasta põhjus välja selgitada siis, kui selliseid sümptomeid pole varem esinenud.
Mis on visuaalne lumi?
Hoopis teistsugust nähtust kirjeldavad inimesed, kes näevad pidevalt kogu vaateväljas imepisikesi virvendavaid täppe. Seda võrreldakse sageli vana televiisori staatilise müraga. Seda seisundit nimetatakse visuaalse lume sündroomiks. Lisaks pidevale virvendusele võivad esineda valguskartus, järelkujutised ning tavapärasest rohkem hõljuvaid täppe ehk „kärbseid“.
Ka visuaalse lume sündroomi korral võivad silmauuringud olla normaalsed. Praeguste teadmiste järgi on tegemist pigem nägemisinfo töötlemisega seotud neuroloogilise seisundiga kui silma ehitusliku kahjustusega. Just seetõttu võib olukord inimese jaoks eriti kummaline tunduda: nägemises toimub pidevalt midagi häirivat, kuid silmauuring näitab, et silmad ise on terved.
Kui nägemine kaob hetkeks ainult ühest silmast
Erilist tähelepanu vajab olukord, kus nägemine muutub äkitselt häguseks või kaob ajutiselt ainult ühest silmast.
Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla võrkkesta verevarustuse ajutine häire või veresoonte spasm. Sellist sümptomit ei tasu aga automaatselt pidada ohutuks, sest mööduval ühe silma nägemiskaotusel võib olla erinevaid põhjuseid. Seetõttu vajab esmakordne, ootamatu või korduv ühe silma nägemise kadumine professionaalset hindamist.
Kui tõsisemad põhjused on välistatud, saab arst aidata hinnata, kas episoodidega võivad olla seotud ka igapäevased tegurid, näiteks vedelikupuudus, stress, ebaregulaarne söömine või muud individuaalsed vallandajad. Korduvate episoodide puhul võib olla kasulik pidada sümptomipäevikut. Märgi üles, millal nägemishäire tekkis, kui kaua see kestis, mida enne seda tegid ning kas esines ka muid sümptomeid. Selline info võib aidata arstil võimalikku põhjust paremini hinnata.
Aga „kärbsed“ silme ees?
Väikesed hõljuvad täpid, niidikesed või läbipaistvad varjud vaateväljas on väga levinud. Rahvakeeli nimetatakse neid sageli „kärbesteks“.
Üksikud juba pikemat aega olemas olnud hõljumid ei tähenda enamasti midagi ohtlikku. Tähelepanelik tasub aga olla siis, kui neid tekib äkki palju juurde, eriti koos valgussähvatustega. Sellisel juhul tuleb silmi kiiresti kontrollida, sest põhjuseks võib olla võrkkesta rebend või irdumine.
Millal tuleb kiiresti arsti poole pöörduda?
Kõiki sähvatusi ja nägemishäireid ei pea kartma, kuid mõned sümptomid vajavad kiiret hindamist.
Pöördu kiiresti silmaarsti poole või erakorralise meditsiini osakonda, kui:
- vaatevälja ette tekib järsku tume vari, loor või tunne, nagu eesriie liiguks üle nägemise;
- tekib ootamatult palju uusi „kärbseid“ koos valgussähvatustega;
- nägemine halveneb järsku ega taastu;
- nägemishäirega kaasneb näo, käe või jala nõrkus või tuimus, kõnehäire, tasakaaluhäire või tugev pearinglus;
- nägemine kaob ootamatult ühest silmast;
- esmakordne aura või ebatavaline nägemishäire tekib pärast 50. eluaastat;
- sul on olulisi südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid.
Eriti oluline ohumärk on järsku tekkinud suur hulk hõljumeid koos sähvatuste, külgvaate kadumise või tumeda „eesriidega“. Need võivad viidata võrkkesta rebendile või irdumisele ning vajavad kiiret silmaarsti hinnangut.
Inimesel endal ei ole alati lihtne aru saada, kas nägemishäire toimub ühes või mõlemas silmas. Aju ja nägemisteedega seotud nähtus võib vahel tunduda justkui ühe silma probleemina. Seetõttu on uue või ootamatu nägemishäire korral kõige kindlam lasta selle põhjus üle kontrollida.
Põhjalik silmauuring aitab põhjuse välja selgitada
Kui nägemises toimub midagi uut või ebatavalist, aitab põhjalik silmauuring välja selgitada, kas põhjus peitub silmas või tuleks seda otsida mujalt.
KSA Silmakeskuse Audit nägemisuuringul hinnatakse põhjalikult silmade seisundit ning kontrollitakse võimalikke silmatervise probleeme. Kui silmadega on kõik korras, on ka see oluline teadmine. See aitab vajadusel suunata edasise tähelepanu migreeni, neuroloogiliste või vereringega seotud põhjuste uurimisele ning annab sageli ka vajaliku meelerahu. Vahel selgub uuringul hoopis mõni palju tavalisem põhjus, näiteks kuiv silm, kontaktläätsedest tingitud ebamugavus või muutunud nägemiskorrektsiooni vajadus.
Nägemine on üks meie olulisemaid meeli ja ootamatu muutus selles võib olla hirmutav. Sähvatused, siksakid ja „kärbsed“ ei tähenda automaatselt, et silmadega on midagi tõsiselt valesti. Oluline on märgata, milline muutus on sinu jaoks tavapärane ja milline uus.
Kui midagi tekib järsku, muutub kiiresti või sellega kaasneb nägemise kadu, tasub põhjus alati põhjalikult üle lasta kontrollida.




