On üks küsimus, mida Anita Bauer on oma karjääri jooksul kuulnud sagedamini kui ükski teine tema kolleeg. See ei puuduta silmi, prille ega laserprotseduure.
See kõlab nii: "Kui vana te olete?"
Füüsiliselt väike ja õrn naisterahvas uuringutoa laua taga on pannud nii mõnegi kliendi hetkeks kahtlema. Mõni on koguni arvanud, et tema vastas istub alaealine. Anitale on soovitatud isegi meiki kanda, et vanem välja näha.
"Olen proovinud," tunnistab ta. "Aga see ei tundu õigena, sest see ei ole mina." Selle asemel valis ta teise tee: kiirus, täpsus ja põhjalikkus. Ja ühel hetkel juhtus midagi tähelepanuväärset — küsimused vanuse ja hariduse kohta lihtsalt kadusid.
"Kui olen oma töö hästi ära teinud, siis lõpuks küsimusi enam ei jää."
See on lugu optometristist, kes ei eelda usaldust, vaid teenib selle välja. Iga kord uuesti. Täpselt nagu jää peal, kus ta üles kasvas.
Jää peal õpitud distsipliin
Enne kui Anita Bauer istus optometristi laua taha, veetis ta aastaid jäähallis. Iluuisutamine on ala, kus lihvitakse sama hüpet tuhandeid kordi, kus loeb iga millimeeter ja kus kukkumine ei ole läbikukkumine — see on osa protsessist. Kukud, tõused ja proovid uuesti.
Küsime, kuidas see distsipliin kandub üle töösse silmadega.
"Ma ei anna alla," ütleb Anita. "Nii isiklikult kui ka siis, kui kliendil on silmadega seotud mure."
Ta lisab kohe ausa täpsustuse, mis ütleb tema kohta rohkem kui ükski diplom: "Mul on olemas minu teadmiste piir, nagu igaühel meist. Kuid õnneks on mul tutvusi ja teadmisi, kelle poole saan inimesi vajadusel edasi suunata või kellega saan konsulteerida, nagu näiteks KSA silmaarstid Dr Haavel ja Dr Tillmann."
Sama sihikindlust ootab ta ka oma klientidelt ja aitab neil seda leida.
"Motiveerin alati ka kliente mitte alla andma ning olema sihikindlad, detailsed ja põhjalikud oma soovide selgitamisel. Sellest sõltub, kas teekond ja lõpptulemus on selline, millega nad rahule jäävad."
"Üks samm rohkem" — treenerite kingitus
KSA meeskonnas teatakse Anita kohta üht: ta teeb iga patsiendi juures alati natuke rohkem, kui peaks.
Küsime, kust see harjumus tuleb.
"Kindlasti tuleb see iluuisutamisest ja sealt edasi juba nõudlikkusest iseenda vastu — see on muutunud minu iseloomu osaks," vastab ta. "Treenerid õpetasid alati: kui tahad olla liider ja võita, siis pead igas trennis ja igas asjas tegema rohkem kui sinu konkurent või sina ise eile."
Rohkem kui sina ise eile. See ütlus võiks olla iga uuringutoa seinal. Ja mis juhtuks, kui ta selle "ühe sammu rohkem" ära jätaks?
"Ma ei kujuta ette maailma, kus ma selle ära jätaks. Ma ei tunneks ennast enam endana."
Tööpäev, mis lõpeb ainult sümboolselt
Paljud meist panevad kell 17 ukse kinni ja lähevad koju. Anita jaoks sulgub uks aga vaid sümboolselt — patsiendid ja nende lood jäävad temaga seni, kuni juhtum on päriselt lahendatud.
Kas see on koorem? Anita vastab sellele küsimusele väga ausalt.
„Väga pikalt põlesin läbi,“ ütleb ta otse. „Nüüd olen õppinud infot ja emotsioone paremini filtreerima. Kogemus teeb imesid.“ Selles vastuses on kogu lugu: hoolimine ei ole tasuta. Aga seda saab õppida kandma nii, et see ei murra. Patsiendi jaoks tähendab see üht — tema juhtum ei kao kell viis arhiivi.
Miks tandem silmaarstiga on tugevus, mitte nõrkus
Kes on KSA sisemist töökorraldust näinud, teab: Anita on üks aktiivsemaid teise arvamuse küsijaid. Tema uuringud jõuavad tihti silmaarstide Ants Haaveli ja Karl-Erik Tillmanni postkasti küsimusega: vaadake üle, mida teie ütlete.
Esmapilgul võib see tunduda ebakindlusena. Tegelikult on asi vastupidi.
„Mõnikord soovib patsient ise, et arst vaataks uuringutulemused üle,“ selgitab Anita. „Teinekord tahan mina nõu pidada inimesega, kelle haridus ja kogemus erinevad optometristi omast. Ta oskab olukorda vaadata teise nurga alt ja anda oma soovituse. Ma ei arva kunagi, et olen teistest targem või parem. Koostöö aitab mul kiiremini kogemusi omandada ja annab patsiendile parima võimaliku lahenduse.“
Millal saadab ta kolleegile sõnumi? Mis hetkel tekib tal uuringu ajal tunne, et enne järelduse tegemist tuleb veel kellegagi nõu pidada?
„Kui leid on eripärane ja mul puudub sellega varasem kogemus.“
Seejärel lisab ta midagi, mis võiks rahustada igaüht, kes kardab, et silmakeskuses püütakse talle protseduuri müüa.
„Minu eesmärk ei ole kõiki protseduurile suunata, vaid leida üles need inimesed, kellele see päriselt sobib ja kes soovivad selle teekonna meiega läbi teha.“
Väike ja õrn naisterahvas, suur usaldus
Tagasi esimese küsimuse juurde: vanus, välimus ja esmamulje.
Mõni spetsialist astub tuppa ja patsient mõtleb kohe: „See on arst.“ Anita puhul tekib usaldus teistmoodi. Millal sai ta ise aru, et on professionaalina kohale jõudnud?
„Sain sellest aru siis, kui kliendid enam ei küsinud, kui vana ma olen või kas mul on üldse erialane haridus,“ meenutab ta. „See juhtus juba siis, kui töötasin Zeiss Vision Centeri juhatajana.“
„Olenemata minu välimusest — paljud arvasid ja vahel arvavad siiani, et olen väga noor — on mind aidanud kiirus, täpsus ja põhjalikkus probleemide lahendamisel.“ Ta tunnistab, et usalduse võitmine nõuab temalt endiselt pingutust.
„Tänaseni tunnen, et pean usalduse võitmiseks tegema ühe lisasammu.“ Anita ei käsitle seda aga ebaõiglusena. Tema jaoks on see lihtsalt osa tööst. Usun, et minu tugevused on professionaalsus, suhtlemisoskus ja põhjalikkus.“
Helsingi kool ja juhi pilk
Anita õppis optometristiks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja täiendas end Helsingi Metropolia rakenduskõrgkoolis ERASMUS õppeprogrammi raames ning on töötanud optika valdkonnas nii optometristi kui ka juhina. Need kaks kogemust annavad talle tavapärasest laiema väljavaate.
Mida Soomes õppimine talle andis?
„Minu jaoks oli see täiesti teine maailm, eriti suhtumise poolest — nii õpilaste kui ka õppejõudude seas,“ räägib ta. „Õpe Helsingis oli väga mahukas, nõudlik, põhjalik ja detailne. Sealt pärinevad ka minu põhjalikkus, täpsus ja soov teha arstidega koostööd.“
Mida lisas juhikogemus?
„Tänu sellele saan inimestest palju paremini aru. Näen nii seda, mis toimub eesliinil, kui ka seda, mis jääb kulisside taha, ning analüüsin olukordi teise pilguga. Sageli oskan juba aimata, mida inimene öelda tahab, ja mõistan tema kogemust sügavamalt.“
Patsiendi jaoks tähendab see optometristi, kes ei näe ainult silmi, vaid ka inimest, tema ootusi ja vahel sedagi, mida ta välja ei ütle.
Juhtum, mis muutis teda optometristina
Küsime, kas mõni patsient või leid on õpetanud talle midagi sellist, mida ülikoolist ega varasemast töökogemusest kaasa ei tulnud.
„Jah. See, kuidas täiskorrektsioon ja isegi väikese silindri ehk astigmatismi korrigeerimine võivad mõjutada miinuse süvenemise pidurdamist nii täiskasvanutel kui ka lastel.“
Selle kliinilise tähelepaneku taga on suurem põhimõte: detailid, mida võib olla lihtne ümardada või ebaoluliseks pidada, võivad mõjutada inimese nägemist veel aastaid.
Flow3 laserprotseduur läbi enda silmade
Anita on ka ise Flow3 protseduuri läbinud. Seetõttu ei räägi ta patsientidega ainult erialaste teadmiste põhjal, vaid teab isiklikust kogemusest, mida protseduuriga kaasnev ärevus tähendab.
Mida kartis tema kõige rohkem? Sedasama, mida paljud patsiendid: protseduuri päeva.
„Väga suur osa inimesi kardab just protseduuri päeva. Mina kartsin samuti kõige rohkem seda päeva,“ tunnistab ta. „Tegelikult selgus, et seda ei olnud vaja karta. Kui millelegi rohkem tähelepanu pöörata, siis sellele, et pärast protseduuri kõiki juhiseid õigesti järgida,“ lisab ta muiates.
„Nali naljaks — tegelikult ei pea kartma. Kartmine ei anna midagi juurde. Elu teeb lihtsamaks see, kui võtad rahulikult ega mõtle üle. Põhjus on lihtne: meie teeme peaaegu kõik sinu eest ära.“
Kiri lugejale, kes veel kahtleb, kas korrigeerida nägemist laseri abil
Lõpetuseks palusime Anital öelda midagi inimesele, kes kõhkleb: kas laserprotseduur sobib talle, kas ta võib spetsialiste usaldada ja kas praegu on õige aeg.
Tema vastus oli lihtne ja aus: „Karta on normaalne. Ärevust tunda on normaalne. Kõhelda on normaalne. Pane enda jaoks kirja oma tööelu, eraelu, sportimine, hobid ja reisimine — nii prillide või läätsedega kui ka ilma. Kaalu kõik läbi. Siis näed üsna selgelt, millised on plussid ja miinused. Sina oled see, kes otsustab. Ja sa pead ennast selle otsuse juures hästi tundma.“
Ei mingit survet. Lihtsalt täpne ja põhjalik inimene, kes soovitab teha sama, mida ta ise iga päev teeb: vaadata kõik detailid läbi ja otsustada alles siis.
Iluuisutaja teab, et hüpe õnnestub siis, kui iga detail on paigas. Anita Bauer hoolitseb selle eest, et sinu nägemise puhul oleks samamoodi
Anita Bauer on KSA Silmakeskuse optometrist. Ta on omandanud hariduse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Helsingi Metropolia rakenduskõrgkoolis, töötanud optika valdkonnas nii optometristi kui juhina ning läbinud ise Flow3 laserprotseduuri.
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
