Polina töötab KSA Silmakeskuses optometristide assistendina, aidates läbi viia nägemisuuringuid ning suheldes klientidega enne laserprotseduuri. Oma töö juures hindab ta kõige enam võimalust inimestega suhelda ja näha nende rõõmu, kui protseduuri tulemused vastavad ootustele. Lisaks on Polina ka ise laserprotseduuri läbinud.
Vabal ajal naudib Polina ujumist, looduses jalutamist ja keraamikaga tegelemist. Olulisel kohal tema elus on ka koerte treenimine ning nende ettevalmistamine näitusteks. See on tegevus, mis nõuab pühendumust, kannatlikkust ja täpsust.
Aastad prillidega – tüütu ja ebamugav
Polina sai oma esimesed prillid 15-aastaselt. Kontaktläätsi kasutas ta harva, peamiselt sportides või erilistel puhkudel. Prillide kandmise juures häiris teda kõige rohkem see, et üks ja sama prilliraam muutus aja jooksul tüütuks.
„Kui kannad iga päev samu prille, hakkab raam lõpuks ära tüütama ja tekib soov pidevalt uusi osta. See on aga üsna kulukas,“ räägib Polina.
Ka kontaktläätsede igapäevane kandmine ei sobinud talle.
„Kontaktläätsed muutsid mu silmad kuivaks ja hommikuti kulus palju aega, et need korralikult silma saada,“ meenutab ta.
Üks eredamaid seiku prillikandmise ajast juhtus reisil.
„Mõni aasta tagasi läksin puhkusele koos tuttava ja tema lapsega. Jätsin prillid hooletult riiulile ning laps murdis need pooleks. Mul ei olnud kaasas varuprille ja ma ei osanud veel kontaktläätsi kasutada. Ülejäänud viie puhkusepäeva jooksul ei näinud ma inimeste nägusid korralikult ning ekskursioonidel kogetud hetki sain hiljem uuesti läbi elada vaid fotode kaudu,“ jutustab Polina.
Kuna KSA Silmakeskuses on enamik töötajatest laserprotseduuri läbinud, ei olnud temalgi kahtlust, kas see tee ette võtta: „Kui mul selline võimalus avanes, ei pidanud ma pikalt mõtlema – panin kohe endale aja protseduuriks kirja."
Taastumine – kiire ja rahulik
Taastumine kulges Polina sõnul rahulikult. Kui enne protseduuri nägi ta hästi lähedale, kuid kaugele halvasti, siis esimestel päevadel pärast protseduuri oli olukord vastupidine: kaugele nägi ta teravalt, kuid lähivaade oli veel udune.
„See kestis umbes neli päeva. Pärast seda nägin hästi nii kaugele kui ka lähedale,“ täpsustab Polina.
Taastumispäevad möödusid rahulikus tempos.
„Käisin palju jalutamas ja tegelesin koduste toimetustega. Ainus suurem erinevus oli see, et ma ei kasutanud peaaegu üldse telefoni ega arvutit. See digitaalne puhkus mõjus mulle tegelikult väga hästi,“ räägib ta.
Elu ilma prillideta – vabadus ja rõõm
Esimesed päevad ilma prillideta nõudsid veidi harjumist.
„Isegi siis, kui olin juba mitu päeva prillideta olnud, tekkis mul ikka harjumusest tunne, et peaksin neid sättima või enne magamaminekut eest ära võtma,“ meenutab Polina.
Kõige rohkem rõõmustab teda nüüd vabadus ujulas ja veekeskuses.
„Nüüd saan ujumas käia ilma prillideta. Võin sukelduda ja sauna minna, ilma et peaksin muretsema, kas prillid jäävad ette või saavad kahjustada,“ räägib ta.
Neile, kes protseduuri ees kõhklevad või seda kardavad, annab Polina julgust.
„Tean, et paljud pelgavad, et laserprotseduur võib olla valus. Minu kogemus oli aga täiesti valutu. Protseduur oli nii kiire ja lihtne, et vajaduse korral teeksin selle uuesti läbi ilma igasuguse kõhkluseta,“ kinnitab ta.
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
