Kui vaadata Vincent van Goghi viimaste eluaastate tuntumaid maale, torkab üks värv silma üle kõige: kollane.
Päevalilled, lõõmavad nisuväljad, ere päike ja kuldsed tähed. Van Goghi loomingus sai kollasest värvist midagi palju enamat kui lihtsalt üks toon teiste seas.
Kunstiajalooliselt on seda seostatud Lõuna-Prantsusmaa valguse, soojuse, lootuse ja kunstniku isikliku väljenduslaadiga. Kuid aastakümneid on arstide ja teadlaste seas liikunud ka palju intrigeerivam küsimus:
kas Van Gogh võis maailma päriselt kollakamana näha?
Sõrmkübar ja Van Goghi kollase nägemise teooria
Üks tuntumaid meditsiinilisi hüpoteese Van Goghi värvikasutuse kohta puudutab digitaalist.
Digitaalis on nimetus ravimainetele, mida saadakse ajalooliselt muu hulgas harilikust sõrmkübarast (Digitalis purpurea). Tänapäeval tuntakse selle rühma ravimitest eelkõige digoksiini, mida kasutatakse teatud südamehaiguste ravis.
19.sajandil oli digitalise kasutus aga märksa laiem ning seda prooviti ka haiguste puhul, mille raviks seda tänapäeval ei kasutataks.
Van Goghi seos digitalisega pärineb suuresti tema arstist dr Paul Gachet'st. Van Gogh maalis Gachet'd kahel kuulsal portreel ning nende kõrval on kujutatud sõrmkübaraoksi. Sellest detailist on saanud üks peamisi põhjusi, miks on oletatud, et Gachet võis Van Goghi digitalisega ravida.
Kindlat tõendit selle kohta aga ei ole. Säilinud ei ole retsepti ega muud dokumenti, mis kinnitaks, et Van Gogh tegelikult digitalist tarvitas. Ka teaduskirjanduses käsitletakse seda eelkõige hüpoteesina.
Mis on ksantopsia?
Digitalise võimalik seos Van Goghi kunstiga muutub huvitavaks selle kõrvaltoimete tõttu.
Liiga suur digitalise või digoksiini annus võib põhjustada mürgistuse, mille sümptomite hulka kuuluvad ka nägemishäired. Üks neist on ksantopsia, mille puhul inimese värvitaju muutub kollakamaks.
Teisisõnu võib maailm tunduda justkui läbi kollase filtri.
Digitalis mõjutab organismis naatriumi-kaaliumi transporti reguleerivat ensüümi Na+/K+-ATPaasi, mida leidub ka võrkkestas. Mürgistuse korral võib selle toime häirida võrkkesta normaalset signaalitöötlust ning mõjutada värvitaju.
Lisaks värvimuutustele võivad digoksiinimürgistusega kaasneda ähmane nägemine ja erinevad valgusnähtused. Just siit sündiski intrigeeriv mõte: äkki ei olnud Van Goghi kollased maalid ainult loominguline valik, vaid peegeldasid seda, kuidas ta maailma päriselt nägi?
Kas „Tähise öö“ valgusrõngad on meditsiiniline vihje?
Van Goghi maalid annavad sellele teooriale ahvatlevaid pidepunkte. Üks tuntumaid näiteid on 1889. aastal valminud „Tähine öö“, kus tähti ja kuud ümbritsevad suured heledad ja kollakad valgusringid.
Selliseid halosid ja muid valgusnähtusi võib esineda mitmesuguste nägemishäirete korral ning neid on seetõttu püütud seostada ka digitalise võimaliku toimega. Probleem on selles, et kunstiteos ei ole silmauuring.
Van Gogh ei maalinud fotograafiliselt seda, mida silm talle ette andis. Tema stiil põhines meelega liialdatud värvidel, valgusel, vormidel ja liikumisel. Seetõttu ei saa maali põhjal järeldada, et kunstnikul oli konkreetne nägemishäire. Sama ettevaatlik tuleb olla dr Gachet' portreedel kujutatud sõrmkübaraga. See muudab teooria põnevaks, kuid ei tõesta, et Van Gogh ise ravimit tarvitas.
Miks digitalise teooria ei pruugi paika pidada?
Teoorial on mitu olulist nõrkust.
Van Gogh kasutas kollast jõuliselt juba enne seda, kui ta sattus dr Gachet' hoole alla. Gachet ravis teda vaid lühikest aega tema elu lõpus, samas kui tugev kollase kasutamine oli Van Goghi loomingus olemas palju varem.
Lisaks oli Gachet ise arst, kes tundis digitalise kasutamist ja annustamist ning kirjutas selle kohta teaduslikult. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et ta oleks automaatselt põhjustanud Van Goghile ravimimürgistuse.
Ühes meditsiiniajakirjas Eye avaldatud käsitluses jõuavad autorid järeldusele, et kuigi ksantopsia hüpotees on põnev, räägivad mitmed asjaolud selle vastu ning Van Goghi kollase värvi eelistust on tõenäolisem seletada tema kunstilise stiiliga.
Aga absint?
Van Gogh jõi teadaolevalt ka absinti, mis on aidanud tema elu ümber tekkida veel ühe populaarse legendi.
Absindi üks kuulsamaid koostisosi on koirohust pärinev tuioon. 19. sajandil süüdistati seda ühendit hallutsinatsioonide, krampide ja niinimetatud absintismi põhjustamises.
Hiljem on ajalooliste absindipudelite analüüsid näidanud, et tuiooni sisaldus oli üldiselt palju väiksem, kui vanasti arvati. Samuti ei ole head tõendit, et absint tekitaks tavapärases tarvitamises mingit talle ainuomast hallutsinatoorset seisundit. Selle suurim terviserisk oli ennekõike väga kõrge alkoholisisaldus.
Seetõttu ei anna ka absint head seletust Van Goghi kollasele värvipaletile.
Tärpentin ja värvide söömine ei ole päris legend
Van Goghi elu viimastel aastatel esines ka väga raskeid vaimse tervise kriise. Van Goghi muuseumi andmetel näitavad tema kirjad ja raviarsti märkmed, et ühe sellise perioodi ajal püüdis ta end mürgitada, süües värvi ja juues tärpentini. See ei olnud aga katse „kollast värvi süües õnnelikumaks saada“, nagu internetis vahel väidetakse.
See episood annab aimu tema haiguse raskusest, kuid ei tõesta samuti, et tärpentin või värvipigmendid oleksid põhjustanud tema kollast kunstilist perioodi.
Kas Van Gogh nägi siis maailma kollasena?
Kõige ausam vastus on: me ei tea.
Digitaalis võib tõepoolest põhjustada kollakat värvitaju ning Van Goghi ja sõrmkübara vahel on olemas ajalooliselt põnev seos. Samas puuduvad tõendid, et Van Gogh ise digitalist tarvitas, ning tema kollase värvi kasutamine algas juba enne dr Gachet' ravi.
Võimalik, et meditsiin ei peagi Van Goghi kollast maailma lõpuni seletama. Kollane oli tema jaoks erakordselt väljendusrikas värv. See tähistas valgust, päikest, soojust ja emotsiooni ning võimaldas tal maalida maailma mitte sellisena, nagu fotoaparaat seda näeks, vaid sellisena, nagu tema seda tundis.
Ja võib-olla teeb just see tema loomingu nii põnevaks ka rohkem kui sada aastat hiljem.
Kas Van Gogh maalis maailma sellisena, nagu tema silmad seda nägid, või sellisena, nagu ta soovis seda näha? Seda saladust ei pruugi me kunagi lõpuni lahendada.
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
