Veebruari alguses paigaldati KSA Silmakeskuse Tallinna kliinikusse Jaapani firma Nidek ülitäpne spekulaarmikroskoop CEM-530, mis viib Eesti silmauuringute kvaliteedi järjekordselt uuele tasemele. Tegemist on aparaadiga, mis oma omaduste, võimaluste ning kiirusega kuulub maailma tipptaseme hulka. Mikroskoop on silmauuringutes äärmiselt oluline, sest aitab uurida ja avastada sarvkesta haigusi, mis seni on tihtipeale diagnoosi ja ravita jäänud.
Miks on endoteeli uuring nii oluline?
Tavaliste mikroskoopidega ei saa uurida sarvkesta endoteeli kihti, mis on vaid ühe raku paksune ehk umbes 5 mikromeetrit. Võrdluseks võib tuua, et inimese juuksekarva paksus on 80 mikromeetrit.
„Endoteel on aga määrava tähtsusega sarvkesta pumbafunktsiooni täitmisel. Selle abil liiguvad toitained, hapnik ja vesi sarvkesta ning endoteel hoiab oma pumba abil sarvkesta vedeliku nn näljas, säilitamaks valguskiirte läbipaistvuse," selgitab KSA Silmakeskuse arst dr. Ants Haavel. Kui endoteeli funktsioon aga häirub, siis muutub sarvkest hägusemaks ning inimesed kogevad hägust nägemist, halosid ning silmade ebamugavuse, näiteks väsimise, kuivuse ja ärrituse, probleeme.
Nüüd saab panna täpse diagnoosi
Kõrgenenud silmasiserõhk, vanus, suhkrutõbi, silmasisesed operatsioonid, hapnikku halvasti läbilaskvate või ebakvaliteetsete kontaktläätsede pikaajaline kandmine võivad meekärjena paiknevaid ja kuusnurkse kujuga endoteelrakke oluliselt vähendada, põhjustades ebamugavust ning kaebusi. Kui silmaarstil aga spekulaarmikroskoopi pole, jäävad haigused tihtipeale täpse diagnoosi ja adekvaatse ravita.
„Üks peamisi kontaktläätsede talumatuse probleeme peale mitmeaastast probleemivaba kasutamist võibki olla endoteeli märguanne, mis ütleb, et ta ei talu enam läätsesid," räägib dr. Haavel. Sarvkest on piltlikult öeldes näljas, kuid seda tavaliste mikroskoopide või palja silmaga tuvastada pole võimalik.
Haavel teab välja tuua, et USA-s loobub läätsede kasutamisest igal aastal umbes miljon inimest 25-st miljonist, kuid sama palju tuleb noori kasutajad ka juurde. Kontaktläätsed muutuvad iga aastaga silmasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks, kuid siiski tekib küllalt suurel hulgal kasutajatest mõne aja jooksul olukord, kus silm enam läätse ei talu. Üks põhjus selleks võibki olla endoteelrakkude vähenemine.
„Kontaktläätsede kandjad võiksid 1-2 korda aasta jooksul läbida rutiinse silmakontrolli käigus ka kliendile väga lihtsa endoteeli spekulaarmikroskoobi uuringu," soovitab dr. Haavel. Eestis on praegu vastav aparatuur olemas vaid KSA Silmakeskuse Tallinna kliinikus.
Vananedes endoteelrakkude arv kahaneb
Endoteelrakkude arv on sündides kõige suurem ning hakkab vanuse kasvades muudkui kahanema. Need, kelle vastavate rakkude arv on oluliselt kahanenud, peaksid dr. Haaveli hinnangul olema ettevaatlikumad ka silmasisestele operatsioonidele minekul, valides kvaliteetsemad silmakeskused, kogenumad kirurgid ning täpsemad operatsioonile eelnevad uuringud.
„Põhiline patsient katarakti operatsioonidel on 60-aastased ja vanemad, kellel esineb vanuseline endoteelrakkude vähenemine, suurendades igasuguse silmaoperatsiooni riske. Samuti tuleks hoolas olla diabeedikutel ja kõrgenenud silmarõhuga inimestel," ütleb Ants Haavel.
Soovitus kontaktläätsede kandjatele
Selleks, et endoteelrakkude head tervist ja hulka säilitada võimalikult kaua ning et ka silma üldine olukord oleks hea, soovitab dr. Haavel kõiki kontaktläätsede kandjaid uuringutele tulla.
„Ma ei ütle, et kontaktläätsed on halvad ja neid tuleks vältida. Pigem on nende kvaliteet muutumas üha paremaks, kuid siiski võivad need mõnedele inimestele tekitada tõsiseid ebamugavusi ning tagajärgi, mida varem oli keeruline diagnoosida. Tänu spekulaarmikroskoobile saame nüüd KSA Silmakeskuses endoteelihaigusi lihtsalt diagnoosida ja ennetada."
© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.
