Kuivasilma sündroom: miks levinud arusaamad ja tavalised silmatilgad alati ei aita?

KSA Silmakeskuse juhtiv silmaarst dr Karl-Erik Tillmann selgitab, miks kuivsilm on palju keerulisem seisund kui lihtsalt "pisarate puudus" ning miks edukas ravi algab alati põhjalikust diagnostikast.

Miljonid inimesed üle maailma kannatavad igapäevaselt silmade kuivuse, kipituse, punetuse ja ebamugavustunde all. Sageli on nende esimeseks ja ainsaks lahenduseks apteegist ostetud käsimüügi silmatilgad, kuid paljude patsientide jaoks, pakuvad need tilgad vaid hetkelist leevendust. KSA Silmakeskuse silmaarsti dr Karl-Erik Tillmanni sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et kuiva silma sündroom ei ole lihtsalt üks ühtne haigus, vaid keeruline ja multifaktoriaalne silmapinna häire . Dr Tillmann rõhutab, et selle probleemi tuumaks on pisarakile homöostaasi ehk loomuliku tasakaalu häirumine. Inimesed kalduvad arvama, et nende silmad on kuivad, kuna nad ei tooda piisavalt pisaraid. Kliiniline praktika ja kaasaegne teadus aga näitavad, et väga sageli ei seisne probleem mitte pisarate hulgas, vaid hoopis nende kvaliteedis . Inimese pisarakile on mitmekihiline, kusjuures kõige välimiseks kihiks on silmalaugude servas asuvate meibomi näärmete poolt toodetav lipiidi ehk rasvakiht.

Dr Tillmann selgitab, et just see rasvakiht takistab pisarate liiga kiiret aurustumist silmapinnalt. Kui need näärmed ei toimi piisavalt hästi – seisund, mida nimetatakse meibomi näärmete düsfunktsiooniks –, aurustub vesine pisar silmast liiga kiiresti ning tekivadki häirivad kuivasilma sümptomid. Meibomi näärmete düsfunktsiooni peetakse tänapäeval üheks peamiseks aurustuva pisarakile ehk kuivasilma põhjuseks.

See teadmine selgitab ka seda, miks pelgalt niisutavate silmatilkade kasutamine ei pruugi anda piisavat ega pikaajalist leevendust. Dr Tillmanni sõnul võivad tilgad küll sümptomeid ajutiselt vähendada, kuid need ei mõjuta haiguse aluseks olevaid mehhanisme ega paranda meibomi näärmete tööd. Haiguse juurprobleem jääb lahendamata. Kuidas siis leida kestev lahendus? Dr Tillmanni kliinilises praktikas on esikohal alati täpne ja põhjalik diagnostika. Enne, mistahes ravi alustamist hindab ta koos oma assistentide poolt kasutatava kõrgtehnoloogiliste seadmete abil iga patsiendi pisarakile stabiilsust, silmapinna üldist seisundit ja meibomi näärmete funktsiooni. Alles nende andmete põhjal on võimalik määratleda, millise domineeriva kuiva silma alatüübiga on tegemist, ning valida patsiendile individuaalne ravistrateegia.

Dr Tillmann märgib, et ka rahvusvahelised ravijuhised rõhutavad just sellist astmelist ja patsiendikeskset lähenemist, kus ravi on suunatud konkreetse probleemi, mitte ainult sümptomite kõrvaldamisele. .