Pimedas lugemine ja silmad: teaduslik fakt või müüt?

Tõenäoliselt on suur enamus meist üles kasvanud vanemate hoiatavate sõnade saatel, et pimedas lugeda ei tohi, sest see kahjustab silmi. Kas see päriselt ka tõele vastab ning mismoodi silmad end pimedas lugedes tunnevad?

Tegemist on müüdi ja hirmulooga, mis tõele ei vasta ning mõeldud eelkõige laste, kes teki all enne uinumist veel raamatut tahtsid lugeda, kiiremaks magama saamiseks.

Hämaras ja liiga vähese valgusega lugedes peavad pupillid palju laienema, et piiratud valguses fokusseerida vaadatavat. Seda pikemat aega tehes võivad silmad väsida, sest selline pidev pingutamine on kurnav. Samuti võib pikalt hämaras lugemine tekitada peavalu, mille algpõhjus just nimelt silmade liigses pingutamises.

Samas unustavad inimesed lugedes silmi pilgutada, aga vähene pilgutamine on taas üks neist teguritest, mis silmi väsitavad ja kurnavad. Samas pole ei vähene pilgutamine ega hämarus põhjuseks nägemise nõrgenemisele. Vanasti, kui elektrit polnud, siis loeti, õmmeldi, kirjutati ja tehti muid tegevusi samuti küünlavalgel ehk hämaras. Inimeste silmad olid korras ja vähesest valgusest tekkinud mured olid seotud vaid peavalu ning silmade kuivuse ja väsimusega.

Mõned inimesed võivad kogeda, et liiga vähese valguse korral on silmadel keeruline objekti, näiteks raamatus olevat kirja, teravustada. See ongi märk, et valgust on liiga vähe. Taoline silma fokuseerimise raskendamine võib põhjustada lühiajalist silmade väsimust, aga puuduvad teaduslikud tõendid, et pimedas lugemisel oleks silmadele pikaajaline negatiivne mõju.