Flow3 laserkorrektsiooni vastunäidustused ja tingimused

Kuigi laserprotseduuriga silma miinustest ehk lühinägelikkusest vabastamine tundub lihtne ja kiire, siis tegelikkuses on sellelgi omad nõudmised, tingimused ja vastunäidustused.

Prillid ja kontaktläätsed aitavad udust maailmapilti küll korrigeerida, kuid siiski on need paljudele liiga ebamugavad, tüütud ning segavad faktorid. Kui esimesi laserprotseduure hakati tegema juba aastakümneid tagasi ning komplikatsioone oli üsna palju, siis tänaseks on silmanägemist korrigeerivate operatsioonide tulemused väga head ja tehnoloogia suurepärane.

Milline laserkorrektsiooni meetod valida?

Prillidest vabanemise protsess, operatsioon, taastumine ning tulemuse kestvus olenevad sellest, millise meetodi valida. "Meetodeid on väga erinevaid. Ühed teevad silma sisse lõike, teised tõmbavad peenikese pintsetilaadse esemega ebavajaliku kihi silmast välja, kolmandad vabastavad miinustest silma puudutamata," selgitab KSA Silmakeskuse silmaarst dr. Ants Haavel.

Tema sõnul tegid nemadki pikalt lasik-meetodiga silmaoperatsioone, aga kui neil õnnestus saada Baltimaades ja Skandinaavias ainulaadne silmalaser, hakkasid nad eelistama protseduuri, mis ei puudu silma ega tee sellele sisselõiget. "Paljud kliinikud ütlevad, et nad kasutavad laserit, kuid see tihtipeale tähendab, et laseriga tehakse silma sisselõige. Flow protseduur on aga 100 protsenti puutevaba ehk silma sisselõiget ei tehta, vaid sarvkesta korrigeeritakse laseriga eemalt," tutvustab Haavel nende keskuses kasutusel olevat meetodit.

Kellele Flow3 laserkorrektsiooni tehakse?

Kuigi see kõlab üsna lihtsalt ning kuna operatsioon kestab ise vaid loetud sekundid, siis päris kõigile protseduuri ikkagi ei tehta. "Inimene läbib 1,5-tunnise põhjaliku silmauuringu ja alles seejärel saame teada, kas ta üldse kvalifitseerub Flow protseduuriks," sõnab arst.

Sobival kandidaadil on refraktsiooniviga ehk miinused stabiilsed, ta on terve ja optimistlik, pole rase ega toida last rinnaga ning silma sarvkestad on piisavalt paksud. Vanuseliselt on parim aeg protseduuri teha 20-40 eluaastat. Dr. Haavel sõnab, et määravaks võib saada ka läbipõetud haigused või tarvitavad ravimid, sest needki võivad taastumist mõjutada.

Miks mõnele patsiendile laserkorrektsiooni ei tehta?

"Me ei tee silmaoppi umbes 40 % inimestele, kes meil uuringutel käivad. Põhjuseid on erinevaid, näiteks on mõne inimese sarvkest liiga õhuke ja me ei hakka riske võtma. Paljudega lepime kokku, et kohtume aasta või kahe pärast ja vaatame siis uuesti silmad üle."