Ekraani kasutamine ja silmavõrkkesta tervis

Televiisori ja digiekraanide vaatamine põhjustab lastel silmavõrkkesta veresoonte ahenemist

Silmavõrkkest – väike, kuid oluline struktuur

Silmavõrkkest kogupaksusega alla 1 millimeetri on tähtis silmastruktuur silmapõhjas, kus asub miljoneid närvirakke ja närvikiudusid. Selle võrgustiku abil edastatakse esmane info ümbritsevast meie peaajus asuvatesse nägemiskeskustesse, kus kogu infovälgukiirusel filtreeritakse, töödeldakse ja analüüsitakse.

Silmadest ja ajust voolutatakse läbi iga minut ca 3 liitrit verd. Nägemine on väga energiamahukas tegevus, mis vajab palju erinevaid toitaineid ja hapnikku ning mille käigus tekib ka palju jääkaineid, mida on vaja silmadest samuti vere- ja lümfiringe kaudu eemaldada, seda kõike selleks, et süsteem korralikult toimida saaks.

Sydney Ülikooli uuring: ekraaniaeg vs aktiivne elustiil

2011. aastal avaldati Austraalia Sydney Ülikooli Nägemisuuringutekeskuse teadlaste poolt uuring, kus uuriti 34 koolilapse silmavõrkkesta veresoonte diameetri muutumise seaduspärasusi passiivse (s.h. ka televiisori ja digiekraanide kasutamisel) ja aktiivse elustiili vahel. Uuringu inglisekeelse kokkuvõttega saate tutvuda siin, kuid uuringu lühikokkuvõte kõlab nii: "Aktiivne elustiil ja õues viibimine on kasulik silmavõrkkesta veresoontele, laiendab neid ja laseb silmadest läbi voolutada suuremas hulgas verd ja hapnikku."

Passiivne elustiil ja digiekraanide vaatamine kitsendab silmavõrkkesta veresooni – iga ekraani taga veedetud tund ahendab veresooni sama efektiga nagu see toimub süstoolse vererõhu tõusu iga 10 mmHg tõusu puhul. Mida pikem on ekraaniaeg, seda kitsamaks veresooned muutuvad ja seda suuremasse "nälga" silmad satuvad.

Samas tund aega ekraaniaega on tavalisele eestimaalasele vaid kergeks soojenduseks, sest "Emori" uuringute põhjal vaatasid Eesti elanikud 2017. aasta augustikuus televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 17 minutit ööpäevas.

Südame ja silmade vereringe – üllatavad numbrid

Kas tead kui palju meie süda verd ööpäevas pumpab ja et 60% sellest verest voolab läbi meie silmade ja peaaju? Vererõhutõus iga 10 mmHg võrra tõstab südame koormust oluliselt, seega on tähtis, et vererõhk oleks füsioloogiliselt optimaalne (tervisele parim vahemik 90/60 mmHg; üldtunnustatud norm perearstikeskuses on alla 120/80 mmHg).

Kui palju pumpab süda verd ühe ööpäeva jooksul? Siin on lihtne arvutus: Südamelöögisagedus puhkeolekus 60 x minutis, jalutamisel 80 x minutis, s.o (70ml/südamelöök)(70 x minutis)(24hrs/ööp)(60min/h)(1/1000 l/ml) = 7056 liitrit ööpäevas ja sellest üle 4 tuhande liitri ööpäevas voolutatakse läbi meie silmapaari.

KSA Silmakeskuse soovitus lapsevanematele

KSA Silmakeskus soovitab lastele ja lapsevanematele veeta iga päev vähemalt paar tundi õues aktiivselt tegutsedes. Seda kõike selleks, et teie lastel oleks hea nägemine, terved silmad ning neid ootaks ees prillivaba tulevik.

Originaalallikas: Bamini Gopinath, Louise A Baur, Jie Jin Wang, Louise L Hardy, Erdahl Teber, Annette Kifley, Tien Y Wong, Paul Mitchell. "Influence of physical activity and screen time on the retinal microvasculature in young children." Arterioscler Thromb Vasc Biol. 2011 May;31(5):1233-9. Centre for Vision Research, Department of Ophthalmology, University of Sydney, Westmead Hospital, Hawkesbury Rd, Westmead, New South Wales 2145, Australia.