Kas D-vitamiin võib kaitsta lapse silmade arengut juba raseduse ajal?

Raseduse ajal mõtleme loomulikult palju sellele, kuidas pakkuda sündivale lapsele võimalikult head algust. Valime beebile hälli, kujundame lastetuba, jälgime ultrahelis tema arengut ja rõõmustame iga kinnituse üle, et kõik kulgeb hästi.

Palju vähem mõtleme aga sellele, et osa lapse tulevast tervist mõjutavatest teguritest ei ole silmaga nähtavad. Keskkonnas leiduvad saasteained võivad jõuda organismi märkamatult ning mõjutada loote arengut juba enne sündi.

Viimaste aastate uuringud on toonud esile huvitava seose rasedusaegse keskkonna, D-vitamiini taseme ja lapse hilisema nägemise vahel. Üheks uuritud keskkonnateguriks on arseen, mille suuremat sisaldust raseduse ajal on seostatud lapse silmamuna pikema aksiaalse pikkuse ja suurema lühinägelikkuse riskiga.

Samas viitavad uuringutulemused sellele, et piisav D-vitamiini tase võib seda seost märgatavalt mõjutada.

Kuidas võivad rasedusaegsed keskkonnategurid lapse silmade arengut mõjutada ja milline roll võib selles olla D-vitamiinil?

Arseen ja lapse silma areng

Et mõista, miks silmamuna pikkus üldse oluline on, tasub esmalt vaadata, kuidas silm töötab. Silma võib lihtsustatult võrrelda fotoaparaadiga. Selleks, et näeksime pilti teravalt, peab silma sisenev valgus koonduma täpselt silma tagaseinas asuvale võrkkestale.

Kui silmamuna kasvab eest taha liiga pikaks, langeb valguse fookus võrkkesta ette. Seda silma pikkust nimetatakse aksiaalseks pikkuseks ehk axial length'iks (AL) ning silmamuna liigne pikenemine on lühinägelikkuse ehk müoopia üks peamisi anatoomilisi tunnuseid. Kui silm on liiga pikaks kasvanud, muutuvad kaugemal olevad objektid uduseks ning nägemise korrigeerimiseks on vaja prille või kontaktläätsi.

Üks keskkonnategur, mida teadlased lapse silma arengu kontekstis uurivad, on arseen. Arseen on keskkonnas laialt levinud toksiline element, millega võib kokku puutuda näiteks saastunud joogivee või teatud toiduainete kaudu. Raseduse ajal võib arseen läbida platsentaarbarjääri ja jõuda loote vereringesse.

Hiinas läbi viidud Maanshani sünnikohordi uuringus, milles osales 2028 ema-lapse paari, leiti, et kõrgem arseeni kontsentratsioon nabanööriveres oli seotud lapse pikema silmamuna aksiaalse pikkuse ja 1,72 korda suurema lühinägelikkuse riskiga koolieas ehk 7–9-aastaselt. See viitab sellele, et looteeas toimuvad keskkonnamõjud võivad olla seotud silma füüsilise arenguga veel aastaid hiljem.

Hilisrasedus võib olla eriti oluline periood

Uuringust tuli välja veel kaks tähelepanuväärset tulemust. Esiteks näis lapse nägemissüsteemi arengu seisukohalt oluline olevat just hilisrasedus. Inimese silmade ja nägemissüsteemi areng on pikk protsess, kuid uuringu tulemuste põhjal võivad keskkonnamürgid hilisraseduse ajal mõjutada lapse tulevast nägemist eriti tugevalt.

Teiseks leiti erinevus poiste ja tüdrukute vahel. Andmete analüüsimisel ilmnes, et poisid olid arseeni mõju suhtes tundlikumad. Kõrgem arseenitase nabanööriveres oli poisslastel seotud pikema silma telje ja sagedasema lühinägelikkusega.

Miks selline erinevus poiste ja tüdrukute vahel tekib, ei ole veel täielikult teada ning selle selgitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Tulemus on siiski oluline, sest näitab, et sama keskkonnamõju ei pruugi mõjutada kõiki lapsi ühtemoodi.

Milline roll võib olla D-vitamiinil?

Arseeni puudutava uuringu üks huvitavamaid tulemusi oli seotud ema D-vitamiini tasemega. Arenev loode saab kogu vajaliku D-vitamiini ema organismist. D-vitamiini tuntakse eelkõige selle rolli tõttu luude arengus, kuid selle ülesanded organismis on palju laiemad.

D-vitamiin osaleb ka silma arenguga seotud protsessides, sealhulgas võrkkesta veresoonte kasvus ehk angiogeneesis ja rakkudevahelises signaaliülekandes silma barjäärirakkudes. Maanshani uuring näitas, et ema D-vitamiini tase muutis märgatavalt arseeni ja lapse silma arengu vahelist seost.

D-vitamiini puudusega grupis ehk emadel, kelle D-vitamiini tase oli raseduse ajal alla 20 ng/mL, oli seos arseenitaseme ja lapse silmamuna pikenemise vahel tugev (β = 0.26). Samuti suurenes lapse lühinägelikkuse risk peaaegu kaks korda, riskisuhteni 1,99.

Piisava D-vitamiini tasemega grupis ehk emadel, kelle D-vitamiini tase oli 20 ng/mL või kõrgem, ei leitud samasugust seost arseeni ja silma pikenemise vahel.

See on tähelepanuväärne tulemus, sest viitab sellele, et ema D-vitamiini tase võib mõjutada seda, kuidas keskkonnategurid loote silmade arengule mõju avaldavad.

D-vitamiini roll ei piirdu ainult silmadega

D-vitamiini tähtsust raseduse ajal on uuritud ka lapse aju ja kognitiivse arengu seisukohalt. Mainekas meditsiiniajakirjas JAMA Network Open avaldatud kliinilises uuringus jälgiti ligi 500 last kuni 10. eluaastani.

Teadlased võrdlesid emasid, kes võtsid raseduse teisel poolel D-vitamiini suuremas annuses ehk 2800 IU ehk 70 µg päevas, nendega, kes võtsid tavapärast rasedatele mõeldud annust ehk 400 IU ehk 10 µg päevas. Kui lapsed said 10-aastaseks, hinnati nende kognitiivseid võimeid. Suuremat D-vitamiini annust saanud emade lapsed saavutasid paremaid tulemusi nii sõnalise kui ka visuaalse mälu testides.

See on eriti huvitav ka nägemise seisukohalt, sest silmad ja aju arenevad tihedas koostöös. Silmad koguvad visuaalset infot, kuid just aju töötleb, tõlgendab ja talletab seda. Seetõttu tasub lapse silmade arengust rääkides vaadata alati tervikpilti.

Mida saab lapseootel ema ise teha?

Lapse arengut mõjutavad paljud tegurid ning kõiki keskkonnamõjusid ei ole võimalik täielikult vältida. Samas on mõned asjad, millele saab raseduse ajal teadlikult tähelepanu pöörata.

Kontrolli oma D-vitamiini taset. D-vitamiini vajadust ja vereanalüüsi tegemist tasub arutada oma naistearsti või ämmaemandaga. Vajadusel saab analüüsiga hinnata, kas D-vitamiini tase on piisav.

Toidulisandite kasutamisel pea nõu spetsialistiga. Põhjamaise kliima tõttu ei pruugi piisava D-vitamiini koguse saamine ainult toidust ja päikesevalgusest alati olla lihtne. Sobiva D-vitamiini annuse valimisel tasub aga lähtuda individuaalsest vajadusest ning pidada nõu arsti või ämmaemandaga.

Veeda aega õues. Õues liikumine toetab raseduse ajal üldist heaolu. Hiljem, kui laps on sündinud ja kasvab, muutub regulaarne õues viibimine oluliseks ka tema enda silmade seisukohalt. Ere looduslik valgus ja õues veedetud aeg on seotud väiksema lühinägelikkuse tekkeriskiga.

Lapse nägemise areng algab varem, kui arvame

KSA Silmakeskuses räägime sageli sellest, kui palju mõjutab hea nägemine inimese elukvaliteeti. Üha enam näitavad uuringud aga, et nägemise kujunemine ei alga alles koolipingis, kui laps esimest korda tahvlit halvasti nägema hakkab.

Selle arengutee algus ulatub palju varasemasse aega. Rasedusaegne keskkond, ema organismi seisund ja hilisemad lapse eluviisid moodustavad kõik osa samast pikast arenguprotsessist. Me ei saa kontrollida kõiki lapse tulevast nägemist mõjutavaid tegureid. Küll aga saame teha teadlikke valikuid, mis toetavad nii ema kui ka lapse tervist. Mõnikord algab lapse hea nägemise toetamine juba ammu enne seda, kui ta esimest korda ise silmad avab.