Paljud inimesed hakkavad neljakümnendates eluaastates mõtlema, kuidas vananemine nende nägemist mõjutab. Lugemisprillid, kuivemad silmad või aeg-ajalt häiriv hägusus võivad panna muretsema, et ees ootab vältimatu nägemise halvenemine.

Tegelikult on viimaste aastakümnete arengud silmaarstias toonud väga häid uudiseid. Paljude raskete silmahaiguste tõttu tekkiv nägemiskaotus on muutunud märksa harvemaks kui varem.

Raskete silmahaiguste esinemissagedus on vähenenud

Viimase paarikümne aasta jooksul on teadlased jälginud suurte patsientide rühmade terviseandmeid, et hinnata, kuidas muutub erinevate silmahaiguste kulg ajas.

Tulemused on olnud julgustavad. Näiteks on diabeediga seotud raskete võrkkestahaiguste esinemissagedus märkimisväärselt vähenenud. Uuringud on näidanud, et nägemist ohustava diabeetilise retinopaatia risk on langenud enam kui poole võrra. Samuti on vähenenud diabeetilise maakula turse ja haiguse kõige raskemate vormide esinemine.

Selle taga ei ole juhus, vaid meditsiini areng, parem haiguste kontroll ja inimeste suurem teadlikkus oma tervisest.

Mis on selle edu taga?

Üheks oluliseks põhjuseks on krooniliste haiguste parem ravi. Tänapäeval suudetakse diabeeti, kõrgvererõhutõbe ja teisi veresoonkonda mõjutavaid haigusi kontrolli all hoida tõhusamalt kui kunagi varem.

Samuti on märkimisväärselt paranenud silmahaiguste varajane avastamine. Kui varem jõudsid paljud patsiendid arsti juurde alles siis, kui nägemine oli juba halvenenud, siis nüüd avastatakse muutusi sageli palju varem.

Paljud silmahaigused ei põhjusta algstaadiumis mingeid sümptomeid. Inimene võib näha igapäevaselt täiesti hästi, kuigi võrkkestas või nägemisnärvis on muutused juba alanud.

Just seetõttu on põhjalik silmauuring väärtuslik ka siis, kui nägemine tundub täiesti korras.

Kaasaegne diagnostika näeb rohkem kui inimene ise

Tänapäevased uuringumeetodid võimaldavad märgata väga varajasi muutusi võrkkestas ja nägemisnärvis.

KSA Silmakeskuse Audit-nägemisuuringu oluline osa on OCT-uuring ehk optiline koherentstomograafia. See võimaldab saada detailse kihilise kujutise võrkkestast ja nägemisnärvist ning avastada haiguslikke muutusi sageli juba enne sümptomite teket.

Selline varajane avastamine annab arstile võimaluse sekkuda õigel ajal ning aitab vähendada raske nägemiskaotuse riski.

Mida see tähendab 40+ inimese jaoks?

Kõige olulisem sõnum on lihtne: vanus üksi ei määra sinu nägemise tulevikku.

Kui hoolitsed oma üldise tervise eest, hoiad kontrolli all vererõhu ja veresuhkru ning käid regulaarselt silmakontrollis, on võimalused hea nägemise säilitamiseks paremad kui kunagi varem.

Tänapäeval suudavad silmaarstid avastada ja ravida paljusid haigusi staadiumis, kus inimene ise pole veel midagi märganud.

Hea nägemine algab ennetusest

KSA Silmakeskuses näeme iga päev, kui suur erinevus on varajasel avastamisel. Paljud inimesed jõuavad uuringule just õigel ajal, enne kui haigus on jõudnud nägemist mõjutada.

Kui oled üle 40 aasta vana, sul on diabeet, kõrgenenud vererõhk või perekonnas esineb silmahaigusi, tasub silmade tervist regulaarselt kontrollida ka siis, kui nägemine tundub hea.

Tänapäeva meditsiin annab meile võimalused, millest veel mõnikümmend aastat tagasi võis vaid unistada. Mida varem võimalikke muutusi märgatakse, seda suurem on tõenäosus säilitada hea nägemine ka aastate pärast.

Allikad: