Blogi.
Iga lugu algab silmadest. Siin jagame teadmisi, kogemusi ja uudiseid nägemise tervisest ja vabadusest.
64 artiklit · Silmade tervis & nipid

Silmade ja aju suurpuhastus: kuidas nägemissüsteem end iga päev uuendab
Nägemine sünnib silmade ja aju pidevas koostöös, mille käigus toimub ka rakkude ja nende osade regulaarne uuenemine. Võrkkesta valgustundlike rakkude välissegmendid uuenevad pidevalt ning aju mikrogliia aitab närvikude korras hoida.

Noored silmad, vanainimese probleemid: kuidas liigne ekraaniaeg silmi mõjutab?
Pikk ekraaniaeg vähendab pilgutamist ja võib soodustada silmade kuivust juba lastel ja noortel. Kuidas kaitsta silmi ekraani kasutades ja millised lihtsad harjumused aitavad silmade kuivust ennetada?

Nooruslik nahk või terved silmad? Kuidas populaarne retinool võib sinu nägemist mõjutada
Retinool on hinnatud vananemisvastane toimeaine, kuid vähesed teavad, et selle kasutamine võib mõjutada ka silmade heaolu. Millal tasub olla ettevaatlik ja millistele kuiva silma sümptomitele tähelepanu pöörata?

Silmad jooksevad vett, aga on ikka kuivad? Miks see juhtub tuule ja arvutitööga?
Vesised silmad võivad üllataval kombel olla hoopis kuiva silma tunnus, sest ebastabiilne pisarakiht ärritab silmapinda ja vallandab refleksse pisaravoolu. Põhjuseks võib olla ka meibomi näärmete häirunud töö, mille tõttu aurustuvad pisarad silmapinnalt kiiremini.

Laps ei näe enam tahvlile? Alati ei ole põhjuseks lühinägevus
Lapse udune kaugnägemine ei tähenda alati lühinägevust, vaid võib olla seotud silmade liigse pingutusega lähitööl. Pupilli laiendavate tilkadega tehtav uuring aitab eristada tegelikku lühinägevust ajutisest teravustamishäirest ja määrata õiged prillid.

Kui väike kiri muutub probleemiks: kuidas presbüoopia mõjutab igapäevaelu
Presbüoopia ehk vanusega seotud lähinägemise nõrgenemine annab endast sageli märku siis, kui väikest kirja on järjest raskem lugeda. Nägemise parandamiseks on mitmeid võimalusi alates prillidest ja kontaktläätsedest kuni läätseprotseduurideni ning sobiv lahendus selgub põhjaliku silmauuringu käigus.

Eluaegne garantii: milliseid silma osi ei suuda keha ise taastada?
Mõned silma rakud ja struktuurid peavad teenima meid kogu elu, sest organismi võime neid kahjustuse korral taastada või asendada on piiratud. Artiklis vaatame, millised silma osad on eriti haavatavad ning kuidas võivad neid aja jooksul mõjutada UV-kiirgus, kõrge veresuhkur ja erinevad silmahaigused.

Rahulik lähenemine ujuvatele täppidele: miks aeg, aju kohanemine ja silmatilgad võivad aidata?
Ujuvad täpid muutuvad aja jooksul sageli vähem häirivaks, sest need võivad vaateväljast eemale liikuda ja aju õpib neid järjest paremini eirama. Ühes uuringus oli 0,01% atropiinitilkade kasutamisega rahul 59,1% osalejatest, mis viitab nende võimalikule rollile sümptomite leevendamisel ilma operatsioonita.

Rohkem kui tähtede lugemine: mida näitab põhjalik silmakontroll?
Hea nägemisteravus ei tähenda alati, et silmad on terved, sest võrkkesta, nägemisnärvi ja silmarõhu seisund vajab eraldi hindamist. Põhjalikud silmauuringud, sealhulgas OCT ja silmapõhja kontroll, aitavad avastada varaseid muutusi ning võivad anda olulist infot ka üldise tervise kohta.

Uskumatu, aga tõsi: sinu silma pind suudab taastuda vaid mõne päevaga
Silma pinda kaitseb hämmastavalt kiire loomulik taastumisvõime, tänu millele võivad väiksemad pindmised vigastused paraneda juba mõne päevaga. Sellel taastumisvõimel põhineb ka KSA Flow laserprotseduur. Silmavigastuse korral tasub aga alati pöörduda spetsialisti poole, et ennetada võimalikke tüsistusi.

Silmad on hinge peegel: kuidas mõjutavad prillid pilku ja nägemist?
Miinusklaasid võivad silmi väiksemana näidata, mõõdetud dioptrid ei kajasta alati tegelikku refraktsiooni. Pseudomüoopia moonutab tulemust mitme dioptri võrra, mistõttu on vajalik tsüklopleegiline uuring.

Kooli nägemiskontroll läbitud, aga hinded ikka korrast ära? Miks tavaline silmatest jätab märkamatuks kolm neljandikku tõsistest muredest
Kooli nägemiskontroll mõõdab vaid kaugteravust ega tuvasta silmade koostöö, fookustamise ega liikumise häireid, mis sageli avalduvad hoopis tähelepanu- või õpiraskustena. Uuringud näitavad, et 41% tõsiste kliiniliste probleemidega lastest läbib tavatesti siiski veatult.