Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht
Dr. Ants Haavel on silmaarst ja KSA Silmakeskuse asutaja, kellel on üle 25 aasta kliinilist kogemust. Ta on läbi viinud üle 55 000 silmaoperatsiooni, sh Flow3 laserkorrektsioon, kuivsilma diagnostika ja ravi ning katarakti operatsioonid. Dr. Haavel on Eesti üks tunnustatumaid refraktiivsele kirurgiale spetsialiseerunud silmaarste. Ta on regulaarne delegaat rahvusvahelistel silmaarstide konverentsidel ning järgib oma töös tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid. Kõik KSA blogi meditsiinilised väited on tema poolt üle vaadatud.
127 artiklit
Sähvatused, siksakid ja „kärbsed“ silme ees: millal on põhjust muretseda?
Valgussähvatused, siksakid või uued „kärbsed“ silme ees viitavad tihti migreenile või aju veresoonte muutustele, mitte silmahaigusele. Nägemise kadumise, tumeda varju või kehapoole nõrkuse korral pöörduge kiiresti arsti poole – põhjuseks võib olla võrkkesta rebend või irdumine.
Lugemisprillidest nutiekraanide ja laserini: tänapäevased võimalused presbüoopia leevendamiseks
Presbüoopia lahendusteks on lugemisprillide kõrval progresseeruvad prillid, mitmefookusläätsed, laserkorrektsioon, läätseprotseduurid ja miootilised tilgad. Igaühel on piirangud ja kõrvalmõjud, mistõttu sobivaim valik sõltub silmade seisundist, mitte vanusest.
Mida võivad võililled pakkuda silmade tervisele?
Võilillelehtedes leiduv luteiin võib koguselt olla võrreldav spinatiga ning toetab koos K- ja A-vitamiini eelühenditega silmade loomulikke kaitsemehhanisme. Toit üksi ei asenda silmauuringut, kuid püsiva kuivustunde või nägemismuutuste korral tasub pöörduda spetsialisti poole.
Toitumine, vanus ja tehnoloogia: kuidas hoida oma nägemist aastaid?
Nägemise halvenemine vanusega ei ole vältimatu, sest toitumine, eluviis ja regulaarne kontroll mõjutavad silmade tervist otseselt. Paljud haigused, näiteks glaukoom, kulgevad aastaid sümptomiteta, mistõttu avastab varajased muutused sageli alles OCT-uuring.
Trooja hobused meie kehas: Plastis peitub üle 16 000 kemikaali ja suurem osa neist on meile täielik mõistatus
Plasti tootmisel kasutatakse üle 16 000 kemikaali, millest suur osa pole plasti põhistruktuuriga püsivalt seotud ja imbub ajapikku organismi. Kolmandik neist on liigitatud ohtlikuks, ent koguni kaks kolmandikku on teaduslikult täiesti uurimata.
Kuidas ühekordsed silmatilgad ujutavad meie silmad üle tuhandete nähtamatute mikroplastiosakestega
Singapuri teadlaste uuring näitab, et ühekordsete silmatilgaampullide avamisel tekkiv nihkejõud paiskab silma nähtamatuid plastiosakesi. Katsed tuvastasid osakesi kõigis testitud proovides, mis tõstatab küsimusi nende pikaajalise mõju kohta silmadele.
GLP-1 kaalulangetusravimid: miks vajab kiire kaalulangus ka silmade ja üldtervise jälgimist?
Ozempic ja Wegovy kiirendavad kaalulangust, kuid vähendavad toitainevarusid ja lihasmassi ning mõjutavad diabeetikutel võrkkesta veresooni. Harva kaasneb nendega ka nägemisnärvi kahjustus, seetõttu jälgi kaalu langetamisel ka silmade seisundit.
Miks nägemine päeva jooksul muutub? Põhjus võib peituda pisarakiles
Hägune nägemine õhtuti ei tähenda alati prillide vahetamise vajadust, vaid põhjus võib peituda pisarakiles. Harvem pilgutamine ekraani ees ja kontaktläätsede kandmine muudavad pisarakile ebastabiilseks, mistõttu tasub kuivustunde korral lasta silmapinda spetsialistil kontrollida.
Ekraanid, päikesevalgus ja lühinägevus: kuidas kaitsta lapse nägemist kasvavas digimaailmas?
Ekraaniaeg ja vähene õues viibimine kiirendavad laste lühinägevust, 2050. aastaks võib see mõjutada poolt maailma rahvastikust. Atropiinitilgad ja Ortho-K läätsed aeglustavad silmamuna pikenemist, kuid otsustav on varajane avastamine regulaarse kontrolliga.
Unustatud kaitsja: miks pööravad teadlased üha rohkem tähelepanu harknäärmele?
Harknääre hakkab kahanema juba kahekümnendates eluaastates. Enam kui 25 000 inimese andmed näitavad, et selle parem säilimine on seotud väiksema enneaegse surma ja krooniliste haiguste riskiga.
Nägemine on hägune, kuid uuringud on korras. Milles võib põhjus olla?
Terved silmauuringu tulemused ei välista häguse nägemise ega väsimuse põhjust – see võib peituda pisarakiles, migreenis, stressis või vererõhu kõikumistes. Ühe silma probleem, tunniajane kestus või kõnehäire ja nõrkus nõuavad kiiret arstiabi.
Väga hea uudis kõigile, kes vajavad lugemisprille: kuidas elu pärast 40. eluaastat on muutunud
Presbüoopia ehk vanusest tingitud nägemismuutus hiilib meie ellu sageli väga vaikselt. Alguses märkad, et hoiad telefoni lugedes näost veidi kaugemal.